Sisukord

Sissejuhatus


  • Riigikontroll kutsuti ellu Ajutise Maanõukogu 27.12.1918 otsuse alusel. 06.01.1919 valis Maanõukogu vanematekogu riigikontrolöri. Kuu aega hiljem võeti vastu Eesti ajutine Riigikontrolli seadus (RKS) (RT 1919, 9, lk 65–66). See kõik toimus enne Eesti esimese PS väljatöötamist ja kehtestamist. 1920. aasta PS eelnõu algtekstis oli ka Riigikontrolli kohta eraldi peatükk, kuid vastu võetud lõppversiooni see ei jõudnud. 1920. a PS-s nähti Riigikontrolli (seda küll nimepidi nimetamata) Riigikogu abistava organina: „Riigikogu teostab riigi asutuste ja ettevõtete majandusliku tegevuse ja riigi eelarve täitmise kontrolli tema poolt ametisse seatavate vastavate asutuste kaudu.“ (§ 55). 1933. a PS muutmise seadusega ei muudetud § 55 sõnastust, ent Riigikogu rolli oluline kahandamine teisendas ka Riigikontrolli seisundit riigiorganite süsteemis. 1937. a PS ei näinud Riigikontrolli enam Riigikogu, vaid presidendi käepikendusena, samas sätestati Riigikontroll esmakordselt iseseisva põhiseadusliku institutsioonina (10. ptk, §-d 108–111). Riigikontrolöri nimetamine läks Riigikogult üle Vabariigi Presidendile, kellel oli õigus riigikontrolör nimetada eriõiguse alusel Riigikogu üldkoosoleku poolt esitatud kandidaatide hulgast. 1937. a PS ei sätestanud riigikontrolöri ametiaega. Riigikontrolöri võis vabastada Vabariigi President omal algatusel või Riigikogu koosseisu häälteenamusega tehtud ettepaneku alusel. Seesugune nimetamise ja vabastamise kord sisuliselt allutas riigikontrolöri presidendile.

    Riigikontroll taastati 1990. a, seega aasta enne Eesti iseseisvuse taastamist ja kaks aastat enne kehtiva PS vastuvõtmist. RKS (ÜVT 1990, 19, 288) lähtus parlamentaarsest riigikorraldusest, erinevalt seadusest, mille järgi Riigikontroll oli töötanud sõjaeelse Eesti Vabariigi viimastel aastatel. PS sätestab Riigikontrolli sõltumatu, Riigikogu abistava institutsioonina. Selline lähenemine on kooskõlas ÜRO egiidi all tegutseva Kõrgeimate Auditiasutuste Rahvusvahelise Organisatsiooni (INTOSAI) seisukohtadega avaliku sektori auditeerimise põhimõtete kohta.

    PS XI ptk on üles ehitatud peamiselt 1937. a PS, mõnevõrra ka 1990. a RKS eeskujul. Põhiseaduse Assambleele esitatud PS eelnõude ning assamblee stenogrammide analüüs lubab järeldada, et Riigikontrolli peatükk on vähe läbi töötatud ja tunnetatud. Põhiseaduse Assamblee istungitel ei toimunud selle peatüki üle mitte ühtegi sisulist diskussiooni. Siiski ei saa kõnealust peatükki pidada tervikuna ebaõnnestunuks või kõrgeima auditiasutuse arengut otseselt takistavaks. Eelmärgitu sunnib aga PS XI ptk sätete tõlgendamisel selgelt eelistama objektiiv-teleoloogilist (e seaduse objektiivse eesmärgi järele küsivat) ning süstemaatilis-loogilist tõlgendamist grammatilisele ja subjektiiv-teleoloogilisele (e ajaloolisele) tõlgendamisele.



Autorid

Urmet Lee, Toomas Mattson, Airi Mikli