EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS - KOMMENTEERITUD VÄLJAANNE

Paragrahv sätestab riigikontrolöri immuniteedi (vrd 1937. a PS § 111 lg 2). Sätte eesmärk on Riigikontrolli kui põhiseadusliku institutsiooni kaitse (vt ka RKPJKo 15.01.2016, 3-4-1-30-15, p 27). Erinevalt Riigikogu liikmest ja samamoodi nagu Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, õiguskantsleri ja kohtunike puhul ammendub riigikontrolörile PS-ga tagatud immuniteet üksnes kriminaalvastutusele võtmise erikorraga (vt ka RKPJKo 17.02.2014, 3-4-1-54-13, p 22). Kriminaalvastutusele võtmise mõiste kohta vt § 76 komm 13. Seadusandja on riigikontrolöri immuniteedi ulatust võrreldes PS-s sätestatuga siiski laiendanud, nähes ette erikorra mõnede menetlustoimingute tegemiseks ka riigikontrolöri suhtes (vt komm 3). Immuniteet kehtib riigikontrolöri kogu ametiaja vältel, olenemata sellest, kas kuriteokahtluse esemeks olev tegu on pandud toime enne tema volituste tekkimist või ametisoleku ajal (KrMS § 375 lg 2).

Riigikontrolöri kriminaalvastutusele võtmise erikord on sätestatud KrMS 14. ptk-s, RKS §-s 24 ja RKKTS 18. ptk-s. Selle korra kohaselt saab riigikontrolöri kohta süüdistusakti koostada ainult riigi peaprokuröri taotluse alusel tehtud õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Sama korda tuleb analoogia korras kohaldada ka riigikontrolöriga KrMS §-s 245 nimetatud kokkuleppe sõlmimiseks või esimeseks menetlustoiminguks, mis tehakse isiku suhtes pärast temal riigikontrolöri volituste tekkimist, kui süüdistusakt on koostatud või kokkulepe sõlmitud enne seda (vt ka § 76 komm-d 13–14). Õiguskantsler võib jätta ettepaneku Riigikogule tegemata ja riigi peaprokuröri taotluse põhistatult tagastada üksnes juhul, kui süüdistuse esitamine oleks poliitiliselt erapoolik või muul põhjusel ilmselgelt põhjendamatu. Kommenteeritavas paragrahvis nimetatud õiguskantsleri ettepaneku tegemise ja Riigikogu nõusoleku andmise kriteeriumide kohta vt ka § 76 komm 16 ja § 139 komm 33. Riigikogu otsus anda nõusolek riigikontrolöri kohta süüdistusakti koostamiseks peatab riigikontrolöri volitused (ametikohustuste täitmise) kohtuotsuse jõustumiseni. Riigikontrolöri volitused taastuvad teda õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumise või tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise päevast või ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevast juhul, kui määratud karistuseks ei olnud vabaduskaotus (RKS § 24 lg 3).

Lisaks põhiseaduslikult nõutavale kriminaalvastutusele võtmise erikorrale näeb KrMS 14. ptk ette, et riigikontrolöri võib kahtlustatavana kinni pidada ning tema suhtes võib kohaldada tõkendit, vara arestimist ning läbivaatust, kui selle kohta on saadud riigi peaprokuröri taotluse alusel õiguskantsleri nõusolek (KrMS § 377 lg 1). Sellist nõusolekut ei ole siiski tarvis, kui riigikontrolör tabatakse esimese astme kuriteo toimepanemiselt. KrMS § 1261 lg 6 piirab riigikontrolöri jälitustoimingusse kaasamist.