Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse paragrahvis 104 loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet.
PS § 110 kohaselt ei tohi Vabariigi Presidendi seadlusega reguleerida kõiki küsimusi, vaid üksnes neid, mida ei ole selles paragrahvis mainitud. Niisugune piirang on seatud täiendavaks garantiiks lisaks §-s 109 sätestatule (kaasallkirjade nõue, seadluse kinnitamine või tühistamine esimesel võimalusel), et riigipea hädaolukorras talle antud volitusi ei kuritarvitaks ega asuks ümber kujundama põhiseaduslikku korda ning maksusüsteemi.
Riikliku maksu mõiste kohta vt PS § 113 komm-d. Riigieelarve all mõistetakse kommenteeritavas paragrahvis §-s 115 nimetatud iga aasta kohta Riigikogu poolt seadusena vastuvõetavat riigi kõigi tulude ja kulude eelarvet.
Problemaatilisena tundub keeld muuta presidendi seadlusega iga-aastast riigieelarvet. Erakorralistes olukordades ja kriisides on ilmne teatud finantside kaasamise vajadus selleks, et võimalikult efektiivselt ja kiiresti taastada normaalne olukord riigis. Riigieelarveliste vahendite kasutamise otstarbe muutmise võimatus võib oluliselt pärssida seadluste toimejõudu. Vastuargumendina võib välja tuua klassikalise seisukoha, mille järgi selline keeld tagab, et erakorralise seadusandlusega ei kahjustata oluliselt riigi finantshuve. Ka juhul, kui riigieelarve muutmise tühistaks kokkutulnud Riigikogu, ei päästaks see enam juba tekitatud majanduslikust kahjust. Samas oleks seadluse rakendamiseks võimalik kaasata ettenägematute kulutuste katteks riigieelarves ettenähtud reservfonde (vt §-de 115–116 komm-d).
Janar Jäätma, Tim Kolk, Jüri Liventaal, Tiina Runthal