EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS - KOMMENTEERITUD VÄLJAANNE

PS § 78 p 11 kohaselt kuulub Riigikogule ettepaneku tegemine õiguskantsleri ametisse nimetamiseks Vabariigi Presidendi pädevusse. Selline korraldus, kus eelotsus õiguskantsleri isiku valikul kuulub riigipeale ning lõppotsus sõltub Riigikogust, on üheks õiguskantsleri sõltumatuse tagatiseks, välistades ametikoha täitmise erakondadevahelise kokkuleppe alusel erakondade endi kandidaatidega ning vältides ametikoha politiseerimist. Õiguskantsleri ametisse nimetamiseks peab president leidma isikuomadustelt sobiva kandidaadi, arvestades ühtlasi ÕKS §-s 6 õiguskantslerile esitatavaid nõudeid. Viidatud normi kohaselt peab õiguskantsler olema kõrgete kõlbeliste omadustega teovõimeline Eesti kodanik, kes valdab vabalt riigikeelt, kellel on akadeemiline kõrgharidus õigusteaduses ning kes on kogenud ja tunnustatud jurist.

Seadus kehtestab õiguskantsleri kandidaadi staatuse. Selle omandab isik, kellele Vabariigi President on teinud ametisse kandideerimise ettepaneku ning kes on andnud kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks. Riigi julgeoleku huvides on kehtestud nõue, et õiguskantsleri kandidaat peab juhul, kui tal ei ole kehtivat juurdepääsuluba täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsuks või ametikohajärgset õigust juurdepääsuks kõigile riigisaladuse tasemetele, enne Riigikogu poolt õiguskantsleriks nimetamist läbima julgeolekukontrolli, mida teeb Kaitsepolitseiamet JAS-s ettenähtud korras. Julgeolekukontrolli tulemusena kogutud andmed koos arvamusega õiguskantsleri kandidaadi vastavuse kohta riigisaladusele juurdepääsu loa andmise tingimustele esitatakse Vabariigi Presidendile. Vabariigi President ei ole oma otsustuses esitada kandidaat Riigikogule õiguskantsleri ametisse nimetamiseks siiski formaalselt julgeolekukontrolli tulemustega ja Kaitsepolitseiameti arvamusega seotud, sest selline seotus läheks vastuollu võimude lahususe printsiibiga, piirates ülemäära Vabariigi Presidendi ja Riigikogu põhiseaduslikku pädevust ning võiks mõjutada ka tulevase õiguskantsleri sõltumatust. Õiguskantsleri juurdepääs riigisaladusele on ametikohajärgne. Tema juurdepääs riigisaladusele ei sõltu julgeolekukontrolli tulemustest, ka ei vaja ta eraldi juurdepääsuluba. Seadus loetleb siiski salastatud välisteabe ja riigisaladuse liigid, millele õiguskantsleril juurdepääs puudub.

PS ei sätesta, et üks isik ei või olla õiguskantsler mitu ametiaega järjest. Ametisoleku aeg seitse aastat on üks sõltumatuse juriidilise tagamise mehhanisme, mille juures peetakse silmas, et ametiaeg oleks mõõdukalt pikk. Käesoleva kommenteeritud väljaande ilmumise hetkeks ei ole Riigikogu ühtegi õiguskantslerit üle ühe ametiaja ametisse nimetanud.

Õiguskantsleri volituste lõppemise alused on olulised, tagamaks institutsiooni sõltumatus. PS § 140 lg 2 koostoimes ÕKS § 11 lg-ga 4 sätestab, et õiguskantslerit saab ametist tagandada tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumise päevast või üksnes ettevaatamatuse tõttu toime pandud kuriteo eest süüdi mõistva kohtuotsuse, millega on ette nähtud vabaduskaotuslik karistus, jõustumise päevast. ÕKS § 8 p 4 koostoimes §-ga 10 näeb ette võimaluse lõpetada õiguskantsleri volitused ka Vabariigi Presidendi taotlusel Riigikohtu üldkogu otsusega, kui õiguskantsler on haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid. Veel lõppevad õiguskantsleri volitused seitsmeaastase ametiaja möödumisel, tema tagasiastumisel (sellest tuleb teavitada Vabariigi Presidenti vähemalt neli kuud ette) ning tema surma korral. Seega puudub Riigikogul võimalus õiguskantslerit poliitilistel või muudel põhjustel ametist vabastada.

Märkimisväärne õiguskantsleri sõltumatuse garantii on ÕKS § 12 lg 1 p-s 2 sätestatud keeld osaleda ametisoleku ajal erakondade tegevuses (vt ka § 144 komm). Iseküsimus on, kas erakonnana tuleb siin mõelda erakonda EKS mõttes või erakonda PS mõttes – viimane hõlmab ka valimisliitu (vt PS § 48 komm). Keeldu „osaleda erakondade tegevuses“ tuleb tõlgendada laialt, st lisaks keelule olla erakonna liige tähendab see näiteks ka keeldu kandideerida erakonna nimekirjas valitavasse esinduskokku või teha mõnd erakonda toetavat kampaaniat. See keeld laieneb ka õiguskantsleri asetäitjatele-nõunikele ja nõunikele.