EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS - KOMMENTEERITUD VÄLJAANNE

Riigieelarve nagu kõik seadused tuleb välja kuulutada presidendi poolt (PS § 107) ning avaldada Riigi Teatajas (PS § 108). Riigieelarvet saab rakendada eelarveaasta algusest ka siis, kui eelarve võetakse vastu hiljem. Riigieelarve tagasiulatuv rakendamine ei ole vastuolus PS § 3 lg-ga 2 (täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused). Et riigieelarve ei tekita üksikisikutele õigusi ega kohustusi, siis saab riigieelarve täitmiseks kohustuslik olla ainult riigiasutustele. See erand puudutab ainult riigieelarvet ennast, mitte aga eelarvega samas seaduses sisalduvaid rakendusliku sisuga õigusnorme; nende suhtes kehtib seaduste avaldamise ja jõustumise üldine kord. Näiteks kui riigieelarve rakendussätetes määratud palkade, pensionide ja toetuste määrad suurenevad eelmise aastaga võrreldes, siis võib neid norme rakendada tagasiulatuvalt, vähendamise korral aga mitte.

Vabariigi Presidendil on õigus jätta riigieelarve välja kuulutamata, samuti on tal õigus pöörduda pärast riigieelarve muutmata kujul vastuvõtmist Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada see PS-ga vastuolus olevaks. Need õigused kehtivad ühtemoodi nii formaalsete kui materiaalsete seaduste kohta. Riigieelarve võib olla PS-ga vastuolus näiteks seetõttu, et eelarves ei ole kajastatud kõik riigi tulud ja kulud (vt § 115 komm 4).
Kui Riigikogu on riigieelarve vastu võtnud, kuid president ei ole seda välja kuulutanud, siis juhindub valitsus vastuvõetud, kuid väljakuulutamata eelarvest. Näiteks 2002. a riigieelarve võeti Riigikogus vastu 19.12.2001, kuulutati välja 07.01.2002 ja avaldati 15.01.2002 (RT I 2002, 4, 8). Kui president saadab riigieelarve Riigikogule uueks arutamiseks (PS § 107), siis võidakse eelarvet ka tagasiulatuvalt muuta, kuid kuni muudatuste tegemiseni tuleb täita vastuvõetud eelarvet.

Riigikogu peab eelarve võtma vastu iga aasta kohta (PS § 115 lg 1). Teoreetiliselt on võimalik, et Riigikogu võtab riigieelarve vastu pärast eelarveaasta lõppu (nt juhul kui Riigikogu ei saa sõja ajal pikemat aega kokku tulla). PS ei keela Riigikogul võtmast riigieelarvet vastu koos selle täitmise aruande kinnitamisega. Valitsusel säilib õigus teha igakuiseid kulutusi kuni riigieelarve vastuvõtmiseni, sõltumata sellest, kui kaua selline olukord kestab.
Valitsuse õigus jätkata väljaminekute tegemist ei olene sellest, kas riigieelarve vastu võtmata jätmine on tingitud valitsuse viivitamisest eelarve projekti esitamisel või millestki muust. Valitsuse õigus jätkata väljaminekute tegemist ilma formaalse eelarveta on hädavajalik, vastasel juhul muutuks riigi eksistents võimatuks. PS kehtimise ajal on Riigikogu ainult ühel korral hilinenud riigieelarve vastuvõtmisega (see oli esimene PS ajal vastuvõetud eelarve – 1993. a riigieelarve, ning hilinemise põhjuseks oli see, et Riigikogu valimised olid 1992. a septembris, mistõttu Riigikogu poolt moodustatud valitsusel ei olnud võimalik riigieelarve eelnõu õigeaegselt esitada).

Kui Riigikogu ei võta riigieelarvet eelarveaasta alguseks vastu, võib iga kuu teha kulutusi kuni 1/12 ulatuses eelmise eelarveaasta kulutustest. RES täpsustab, et alanud eelarveaasta igal kuul võib teha kulutusi kuni 1/12 eelmise aasta eelarve vastavast kulust (§ 42 lg 1), st lähtuda tuleb eelarvest, mitte selle tegelikust täitmisest.
Eelmise aasta eelarvet on kogumahus järgida lihtne, kuid üksikute asutuste või kulu­liikide kaupa on see keerulisem. Kuna riigieelarve puudumine ei vabasta riiki seadustest ja lepingutest tulenevate kohustuste täitmisest, siis peab seadus andma ka riigiasutustele vajalikud käitumisjuhised, et riik saaks oma kohustused täita. RES-s on probleemi lahendanud sel viisil, et kuni riigieelarve vastuvõtmiseni kohaldatakse eelmise aasta riigieelarvega seaduse alusel kehtestatud määrasid ja piirmäärasid (RES § 42 lg 2).