EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS - KOMMENTEERITUD VÄLJAANNE

1920. a põhiseaduses erisätet põhiseaduse muudatuste väljakuulutamise ja jõustumise kohta ei olnud. 1937. a põhiseaduse § 148 kohaselt kuulus põhiseaduse muutmise seaduse väljakuulutamine Vabariigi Presidendi ülesannete hulka. Samas aga oli presidendil ka õigus anda see seadus rahvale otsustamiseks rahvahääletuse korras. Vastavalt § 150 lg-le 2 pidi Vabariigi President põhiseaduse muutmise seaduse, mis võeti vastu rahvahääletuse korras, kuulutama välja viivitamatult.

Põhiseaduse Assambleele esitatud eelnõudes oli kommenteeritav säte analoogiline. J. Raidla töörühma analoogilise sätte teine lõik andis aga Vabariigi Presidendile õiguse jätta põhiseaduse muutmise seadus välja kuulutamata, kui see on vastuolus põhiseaduse esimese või viimase peatüki sätetega. Vabariigi President pidi oma motiveeritud otsuse tegema ühe kuu jooksul.

Nii nagu Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse (PS § 107) ja rahvahääletusel vastuvõetud seaduse (§ 105) kuulutab ka PS muutmise seaduse välja Vabariigi President. Käesolev säte aga erineb ülalmainitud PS sätetest. Riigikogu poolt vastuvõetud seaduste väljakuulutamata jätmise kord ja tingimused on PS-s sätestatud üksikasjalikult (vt § 107 lg 2). Rahvahääletusel vastuvõetud seaduste väljakuulutamise kohta öeldakse PS-s, et selle kuulutab Vabariigi President välja „viivitamatult“(§ 105 lg 3).

PS § 167 sõnastusest ei tulene üheselt, kas Vabariigi President võib jätta PS muutmise seaduse välja kuulutamata. Vastus küsimusele sõltub ilmselt sellest, kes PS muutmise seaduse vastu võttis – rahvas või Riigikogu.

Kui PS muutmise seadus võeti vastu rahvahääletusel, siis ei ole Vabariigi Presidendil õigust jätta seadus välja kuulutamata. Selline tõlgendus oleks kooskõlas PS § 105 lg-s 3 sätestatuga, millest nähtub põhiseadusandja tahe mitte lubada rahva otsuse vaidlustamist. Ka PSJKS ei näe ette võimalust, et Vabariigi President võiks Riigikohtus vaidlustada rahvahääletusel vastuvõetud seadust. Võimalikud vaidlused, mis võivad puudutada rahvahääletusele pandava eelnõu sisu või selle rahvahääletusele panemise protseduuri, tuleks lahendada enne rahvahääletust.

Kui PS muutmise seaduse võttis vastu Riigikogu, siis peaks Vabariigi Presidendil olema õigus jätta seadus välja kuulutamata, kui Riigikogu on eiranud PS-s ettenähtud menetlusnõudeid. Näiteks tuleks Vabariigi Presidendil enne PS muutmise seaduse väljakuulutamist kontrollida, kas Riigikogu on järginud sätteid, mis puudutavad seaduse vastuvõtmiseks nõutavat häältearvu, või kas Riigikogu ei ole võtnud vastu muudatusi, mis PS kohaselt tuleks otsustada rahvahääletusel.

Vabariigi Presidendi väljakuulutatud PS muutmise seadus jõustub seaduses eneses ettenähtud ajal, kuid mitte varem kui kolm kuud pärast väljakuulutamist. Seega võib PS muutmise seadus jõustuda ka hiljem kui kolm kuud pärast väljakuulutamist, samuti võib seadus näha eri sätete jaoks ette erineva jõustumisaja.

Kuigi erinevalt PS §-st 108 ei seosta § 167 muudatuste jõustumist seaduse avaldamisega, kehtib ka PS muutmise seaduse suhtes PS § 3 lg-s 2 ettenähtud üldine avaldamiskohustus.