EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS - KOMMENTEERITUD VÄLJAANNE

Eesti Vabariigi põhiseaduse 100. aastapäevaks ilmub põhiseaduse kommentaaride viies, parandatud ja täiendatud väljaanne.

Eesti riigiõigusliku mõtte areng on olnud märkimisväärne. Põhiseadust tõlgendatakse kõiki tõlgendusvõtteid kasutades: lisaks sätte sõnastusele uuritakse ka selle tekkelugu, vastuvõtmise eesmärki ja kohta õiguskorras tervikuna ning järeldusteni viib ennekõike loogiline argumenteerimine. Eestis – nagu teisteski riikides – ei anna pelgalt põhiseaduse teksti lugemine vastuseid riigiõigusliku tegelikkuse kohta. Pea iga sätte tähendus on tegelikus elus avatud ning selgineb seadustes, kohtu- ja halduspraktikas: just seda tegelikkust selgitatakse ja selle põhjendatust vaetakse kommentaarides.

Põhiseadusandja ehk rahvas seab oma riigile sihid, määrab õiguste ja kohustuste põhijaotuse ning põhiseaduslike institutsioonide tasakaaluvalemi – seda üldistatult, lihtsalt, arengut lubades. Nii ongi mõistlik. Põhiseadus ei tohiks olla liiga üksikasjalik ja sellisena hõlpsasti eiratav ning sagedast muutmist nõudev. Põhiseadus on riigiõigusliku ja ka poliitilise keskustelu telg. Mõnegi esmapilgul kasuliku, ent pikemas vaates kahjuliku otsuse on põhiseadus aidanud ära hoida. Sellisena on põhiseadus Eesti rahvast väga hästi teeninud.

Eesti Vabariigi 1992. a põhiseaduse esimene kommenteeritud väljaanne ilmus endise õiguskantsleri ja Tartu Ülikooli professori Eerik-Juhan Truuvälja eestvedamisel 2002. a põhiseaduse 10. aastapäevaks. Autorkonda kutsuti enamik väljapaistvamaid eesti riigiõigusteadlasi. Uurimuste, arutelude ja vaidluste tulemusel koondati ühtede kaante vahele tolleks ajaks kogunenud riigiõiguslik teadmine. Ühtlasi jätkati põhiseaduse kommenteerimise traditsiooni, millele pandi tugev alus 1934. a, kui ilmus „Eesti Vabariigi põhiseadus. Seletustega ja tähestikulise sisujuhiga varustanud Joh. Kaiv, J. Klesment“ (Tallinn: Autorite Kirjastus).

2002. a kommentaaride koostamine lähtus muuseas 1998. a valminud põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni lõpparuandest. Nimetatud aruannet ei hõlmatud kommentaaridesse tervikuna, osa seisukohti vaadati ümber, samuti lisati uut materjali. Tollal ootas ees ühinemine Euroopa Liiduga ja sellest johtuvalt märksa keerulisemad õiguslikud küsimused kui need, mis seonduvad pelgalt riigisisese ja rahvusvahelise õiguse suhte määratlemisega. Küsimused Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseaduse aluspõhimõtete ja Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse tähendusest ja kokkusobimisest püstitati juba tollal.

Kommentaaride 2008. a ilmunud teises, täiendatud väljaandes keskendutigi Eesti ja Euroopa Liidu õiguskorra suhtele. 14.09.2003 võttis rahvas vastu põhiseaduse täiendamise seaduse, millele tuginedes tohtis Eesti Vabariik ühineda Euroopa Liiduga ning tohib täita Euroopa Liidu liikmesriigi kohustusi tingimusel, et austatakse põhiseaduse aluspõhimõtteid. Varasemast veelgi põhjalikumaks ja mahukamaks kirjutati põhiõiguste peatükk, millele lisati täiendavalt rahvusvahelist mõõdet.

Põhiseaduse 20. aastapäeva puhul ilmus 2012. a põhiseaduse kommentaaride kolmas, täiendatud väljaanne, mille maht ületas juba tuhande lehekülje piiri. Uuendusena ilmusid 2012. a kommentaarid esmakordselt veebiväljaandena ning e-raamatuna. Samuti on leitavad veebiväljaandena 2017. a ilmunud kommentaarid.

Põhiseaduse kehtimise ajal on maailm Eesti ümber ja Eesti ühiskond ise palju muutunud. Surve kohaliku omavalitsuse, demokraatia, õigus- ja sotsiaalriikluse ning parlamentarismi uuesti mõtestamiseks üha kasvab. Käimasolevad vaidlused ja hõõrdekohad peegelduvad kommentaarides selgi korral. Et tegemist on õigusteadusliku teosega, ei ole erinevaid seisukohti püütud varjata, vaid need on koos põhjendustega esile toodud. Üldreegliks olev kaasautorsus on pakkunud selleks kommentaaride esimesest väljaandest siiani häid eeldusi. Igal paragrahvil on oma autor(id), kes on lähtunud oma parimaist teadmistest. Enamik autoreist on püüdnud kirjutada lühidalt ja selgelt, just nõnda, et veebis tasuta ja mugavalt kättesaadavad kommentaarid saaksid olla käepäraseks teadmiste ammutamise allikaks igaühele. Kuivõrd tegemist on teadusartiklite kogumikuga, on mõnevõrra erinev käsitlusviiski tavapärane. Kommentaaride autoriteks on kutsutud enamik valdkondade parimaid asjatundjaid nii Tartu Ülikoolist kui ka väljastpoolt.

Kommentaaride sihtrühmana ei peeta silmas üksnes juriste, vaid kogu Eesti avalikkust. Otselinkide kaudu mugavalt leitavad kohtulahendid ja tasuta kättesaadavus on põhiseaduse kommenteeritud väljaandest teinud laialdaselt kasutatava ja ehk mõjukaimagi Eesti riigiõigusteaduse allika. Kommentaaridele viitavad aruteludes ajakirjanikud ja ametnikud, neid loevad õpilased ja õpetajad, ettevõtjad ja arstid.

Hiigelpanuse väljaande tähtaegseks valmimiseks andis Peep Pruks, kelle kannatlikkus koroonapandeemia tõttu tööl ja kodus üle koormatud autoritelt tekstide kättesaamisel, visadus ja leidlikkus heade tehniliste lahenduste leidmisel ning äärmine distsipliin on harukordsed.

Käsikirjale, märksõnastikule ja lisadele andis lõpliku lihvi tehniline toimetaja Lona-Liisa Pruks, kelle pühendumust ei ole võimalik üle hinnata. Suur tänu ka tehnilise toimetamisega abistanud Anette Sutile.

Aitäh Maia Ruttule bibliograafia korrastamise eest. Siiras tänu keeletoimetajatele Karol Rummile ja Eve Tammarule ning küljendajale Eve Stromile. Lea Lumile aitäh abi eest käsikirja trükiks ettevalmistamisel.

Põhiseaduse kommentaaride veebiväljaande – www.pohiseadus.ee – ilmumise eest kandis hoolt sihtasutus Iuridicum, disaini ettevalmistust juhtis Tiit Tamm ja tehnilise teostuse eest vastutas Paavo Krosmann.

Peatoimetaja Ülle Madise
21.12.2020