EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS - KOMMENTEERITUD VÄLJAANNE

Vabariigi Valitsuse moodustavad ainult peaminister ja ministrid (§ 94). Ministrid jagunevad omakorda ministriteks, kes juhivad ministeeriumi, ja ministriteks, kes ministeeriumi ei juhi. Vaatamata oma portfellile on valitsuse liikmed valitsuse otsuste tegemisel alati võrdsed. Vabariigi Valitsus teeb oma otsused kollegiaalselt ning nii peaministril kui ka ministritel on võrdselt üks hääl. Kui hääled jagunevad pooleks, on peaministri häälel suurem kaal. Ükski teine isik, kes osaleb valitsuse istungitel, hääletada ei saa. Sõnaõigusega võivad valitsuse istungitest osa võtta riigisekretär (§ 95), riigikontrolör (§ 136) ja õiguskantsler (§ 141). Peaminister võib alati kutsuda ka teisi isikuid valitsuse istungitele sõnaõigusega osalema.

PS ei näe ette ministrite täpset arvu, § 93 lg 2 kohaselt peab peaminister nimetama kaks ministrit, kellel on õigus asendada peaministrit viimase äraolekul. Seega ei saa olla ühe- või kaheliikmelist valitsust. Kui valitsusliikmete arv langeb alla kolme, on valitsus otsustusvõimetu, millele PS § 97 pakub lahenduseks umbusaldusavaldust peaministrile. Kehtiva VVS § 9 annab peaministrile aega 21 päeva, et muuta valitsus taas otsustusvõimeliseks, vastasel juhul tuleb peaministril tagasi astuda. Valitsuse otsustusvõimelisus avaldub eelkõige asjaolus, et ministrid ei saa mingil põhjusel osaleda valitsuse töös (nt on mitu ministrit surma saanud, teadmata kadunud) ning sellest tulenevalt ei saa valitsus täita seaduses sätestatud kvoorumi nõuet. See võib viia olukorrani, kus valitsus muutub otsustusvõimetuks (ka koos asendamise võimalustega jääb ministrite arv nii väikeseks, et faktiliselt ei ole võimalik kvoorumit saavutada) ning Eesti riik jääb valitsusest sisuliselt ilma.

PS-s on ette nähtud ministrite arvu alampiir, kehtiva VVS-ga on ette nähtud ka ülempiir, kuid seadusandja võib PS-st tulenevalt jätta ülempiiri ka kehtestamata ning anda valitsuse liikmete arvu sisulise otsustamise peaministrikandidaadile (§ 89 lg 3) või valitsuse koosseisus muudatusi ette nähes peaministrile (§ 90). Kehtivas VVS-s sätestatud valitsusliikmete ülempiiri sätestamine seadusega piirab PS § 89 lg-s 3 sätestatud peaministrikandidaadi valitsuse moodustamise õigust ja PS §-s 90 sätestatud peaministri õigust teha muudatusi valitsuse koosseisus. Valitsuse liikmete täpse arvu sätestamisest loobus VVS 2014. a. Valitsusliikmete ametisse nimetamise üle otsustab Vabariigi President. Vabariigi Presidendil on kohustus kontrollida, kas ametisse astuvad ministrid ja peaministrikandidaat vastavad seaduses toodud nõuetele. Vabariigi Presidendil ei ole õigust jätta valitsusliikmeid muudel kaalutlustel ametisse nimetamata. Peaministrikandidaat peab ministrite ametikohtade kujundamisel lähtuma eelkõige valitsuse poliitilistest prioriteetidest. Ministrite pädevuse ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad määrab kindlaks peaminister. Ministri ametinimetus peab viitama ministri pädevusele ja vastutusvaldkonnale.

Peaminister esindab valitsust ja juhib selle tegevust (§ 93) ning teeb ettepanekuid muudatuste tegemiseks valitsuse koosseisus (§ 90). Millised ministri ametikohad luua, otsustab peaministrikandidaat (§ 88 lg 3). Peaminister saab alati näha ette ka muudatusi valitsuse koosseisus (§ 90).