EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS - KOMMENTEERITUD VÄLJAANNE

Paragrahvi eesmärk on tagada parlamendi töövõime ning vastutustunne riigi­asjade otsustamisel. Suutmatus võtta vastu riigieelarvet näitab parlamendi otsustus­võimetust.

PS ei sätesta eelarveaasta algust. Vastavalt RES § 27 lg-le 2 algab eelarveaasta 1. jaanuaril. Erakorralised valimised kuulutatakse välja siis, kui Riigikogu ei ole jõudnud eelarvet vastu võtta eelarveaasta 1. märtsiks. Kui Riigikogu võttis eelarve õigeaegselt vastu, aga president ei kuulutanud eelarvet välja, siis erakorralisi valimisi ei toimu (sõltumata sellest, kas Riigikogu võtab eelarve vastu muutmata kujul ja sellele järgneb põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus või hakkab eelarvet muutma). Sellises olukorras juhindub valitsus kuni eelarve muutmiseni vastuvõetud ja väljakuulutamata riigieelarvest (vt § 118 komm 2).
Vabariigi Valitsus võib ka ise Riigikogu laialisaatmist provotseerida, jättes riigieelarve eelnõu Riigikogule esitamata. Riigikogu saadetakse laiali sõltumata sellest, et tal ei olnudki võimalust riigi­eelarvet vastu võtta. Riigikogul on sellisel juhul vastukäiguna võimalik avaldada Vabariigi Valitsusele umbusaldust ning moodustada uus töövõimelisem valitsus.

Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamine on vaadeldaval juhul presidendi kohustus. Põhjus, miks eelarve jäi vastu võtmata, ei ole oluline. Erand tuleneb PS §-st 131, mille kohaselt Riigikogu valimisi ei viida läbi ega kuulutata välja erakorralise või sõjaseisukorra ajal. Riigikogu erakorralised valimised korraldatakse 20–40 päeva jooksul pärast valimiste väljakuulutamist (PS § 60 lg 4). Erakorraliste valimiste kohta vt § 60 komm-d.
Nii korraliste kui ka erakorraliste valimiste puhul lõpevad eelmise Riigikogu koosseisu liikmete volitused valimistulemuste väljakuulutamise päevast (PS § 61). Ei ole välistatud, et enne valimiste toimumist jõuab Riigikogu vana koosseis riigieelarve vastu võtta. Valimiste toimumist see asjaolu ei mõjuta.

Uue Riigikogu koosseisu tööleasumisel lõpetatakse eelmise koosseisu poolt vastuvõtmata eelnõude menetlemine, järelikult tuleb esitada riigieelarve eelnõu uuesti. Uue Riigikogu koosseisu kokkuastumisel astub Vabariigi Valitsus tagasi (PS § 92 p 1). Riigieelarve eelnõu võib algatada nii ametist lahkuv kui ka uus valitsus. Riigikogu uus koosseis peab riigieelarve igal juhul vastu võtma, kuigi PS ega RES ei anna selleks selget tähtaega. Võimalik on eelarve vastu võtta isegi pärast eelarveaasta lõppu. Kommenteeritavast paragrahvist tulenevad tagajärjed on rakendatavad uuele Riigikogu koosseisule alles seoses valimistele järgneva aasta riigieelarvega.

Kommenteeritava paragrahviga sisult sarnane eeskiri on ette nähtud kohalike omavalitsuste volikogudele (vt § 156 komm-d).