EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS - KOMMENTEERITUD VÄLJAANNE

Seaduste avaldamist reguleerib RTS. Seaduste avaldamise kohta vt ka PS § 3 komm-d 48 ja 49.

PS § 108 sätestab seaduste jõustumise üldise tähtpäeva ja võimaluse teha sellest erandeid. Paragrahvi 108 sõnastusest võib jääda mulje, et see säte lubab seaduse jõustada ka enne Riigi Teatajas avaldamise päeva, näiteks alates vastuvõtmise päevast. PS süstemaatiline tõlgendamine ei võimalda aga sellist järeldust. Nimelt sätestab PS § 3 lg 2: „Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused.“ Nende sätete koostoimest saab järeldada, et see teine tähtaeg võib olla lühem või pikem kui kümme päeva, jõustumiseks peab aga seadus igal juhul olema avaldatud.

Kui seaduses ei sätestata jõustumise päeva, siis jõustub seadus PS § 108 korras kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamise päeva. Kui seaduse jõustumise üldisest tähtpäevast soovitakse teha erandit, siis tuleb seaduse jõustumise teistsugune tähtpäev sätestada seaduses eneses. Mahukaid ülemineku- või rakendussätteid vajavate seaduste puhul sätestatakse mõnikord seaduse jõustumise aeg eraldi seadusega. Näiteks sätestab KarS § 451: „Karistusseadustik kehtestatakse eraldi seadusega.“

4. Seaduses on võimalik määrata ka akti või sätte kehtivuse aja lõpp. Seadus või selle säte kaotab kehtivuse, kui rakendusreeglites ettenähtud aja jooksul seda parlamendis uuesti vastu ei võeta. Tähtaja kehtestamine võib tuleneda sellest, et soovitakse kehtestada seadusega mõni ajutine meede või kehtestatakse regulatsioon kiirkorras nt kriisi ajal.

Vacatio legis ehk ajavahemik, mis jääb seaduse avaldamise ja jõustumise vahele, on seotud õiguskindlusega. Riigikohus on märkinud (RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 26; RKÜKo 16.03.2010, 3-4-1-8-09, p 83; RKPJKo 31.01.2012, 3-4-1-24-11, p-d 66 ja 67), et õiguskindluse põhimõte (PS § 10) nõuab muu hulgas, et uute regulatsioonide jõustamiseks tuleb ette näha mõistlik aeg, mille jooksul adressaadid saavad uute normidega tutvuda ning oma tegevuse vastavalt ümber korraldada. Riik ei tohi uusi regulatsioone kehtestada n-ö üleöö. Kommenteeritavas paragrahvis sätestatust lühema vacatio legis’e kavandamise korral tuleb hinnata, kas normiadressaatidele jääb oma tegevuse ümberkorraldamiseks piisavalt aega. Piisavus sõltub reguleeritavate õigussuhete iseloomust, tehtavate muudatuste ulatusest ning sellest, kas muudatus õiguslikus olustikus on ettenähtav või ootamatu (RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 26; RKÜKo 16.03.2010, 3-4-1-8-09, p 83). Erandlikel juhtudel, näiteks mõne õigusharu tervikliku reformi korral, võib õiguskindluse põhimõtet arvestades olla nõutav, et seaduse avaldamise ja jõustumise vahele jääks pikem ajavahemik kui üheksa päeva (RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 27). Ebapiisava pikkusega vacatio legis võib kaasa tuua seaduse põhiseadusvastaseks tunnistamise, kuna võib olla vastuolus mõne põhiõigusega või KOV põhiseadusliku tagatisega koostoimes õiguskindluse põhimõttega.

Seadusena vastu võetava iga-aastase riigieelarve jõustumist reguleerib PS § 118 (vt § 118 komm 1).

Põhiseaduse muutmise seaduse jõustumist reguleerib PS § 167 (vt § 167 komm-d).

Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse ning Riigikogu otsuse jõustumise aega kommenteeritav paragrahv ei käsitle. Nimetatud õigusaktide jõustumisega seonduva võib reguleerida Riigikogu seadusega.