EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS - KOMMENTEERITUD VÄLJAANNE

Riigikantselei peamised ülesanded on valitsuse ja peaministri teenindamine riigi valitsemisel nii igapäevaste otsuste tegemisel kui ka riigi arendamise pikaajalise vaate loomisel ja selle elluviimisel. Riigikantselei tagab tõhusa ja läbipaistva riigivalitsemise.

Traditsiooniliselt täidab riigikantselei valitsuse sekretariaadi rolli, mis hõlmab valitsuse istungite ja kabinetinõupidamiste ettevalmistamist, istungite läbiviimise toetamist ja otsuste edastamist nii valitsusasutustele kui ka avalikkusele. Riigikantselei korraldab ka valitsuse asjaajamise, sh suhtlemise parlamendi ja teiste põhiseaduslike institutsioonidega. Oluline on riigikantselei roll valitsuse vahetuse korraldamisel ja uue valitsuse tööle asumisel.

Riigi tõhusa valitsemise tagamiseks täidab riigikantselei laiemalt valitsuskeskuse ülesandeid, valmistades ette poliitilised otsused riigi pikaajalise strateegilise planeerimise raamistiku loomiseks, strateegiliste eesmärkide kindlaksmääramiseks ja tegevusprogrammi koostamiseks valitsuse või Riigikogu poolt, valvab nende otsuste elluviimise järele ning vajadusel veab mõningate valitsusele oluliste küsimuste lahendamist. Valitsuskommunikatsiooni alal on valitsuskeskuse ülesanne teavitada avalikkust valitsuse otsustest, poliitikast ja tegevusest ning koordineerida ministeeriumide kommunikatsioonitööd, et oleks tagatud valitsuse sõnumite ühtsus.

Keerulised ajad ja mitmetahulised ametkondadeülesed küsimused nõuavad ka vastavat tõhusat reaktsiooni, mistõttu on mõned riigikantselei ülesanded oma sisult üsna kaugeleulatuvad, näiteks EL poliitika või julgeoleku ja riigikaitse valdkonnad. Tagamaks praeguses julgeolekukeskkonnas tõhusat riigikaitset on vaja seda käsitleda mitmekülgselt. Sellest johtuvalt on julgeoleku ja riigikaitse juhtimise koordineerimine antud ülesandeks riigikantseleile. Mõistlik on erinevateks riigi julgeolekut ning riigi ja ühiskonna toimimist ohustavateks kriisideks valmistuda ühetaoliselt. Seetõttu tuleks kriisideks valmisoleku tagamise juhtimine konsolideerida riigikantselei juurde. Riigikantselei juurde on loodud ka üksus, kes tegeleb ühiskonna kaitsega välisriikidest lähtuva mõjutustegevuse vastu. Üha ebastabiilsemas maailmas on suurenenud tervet ühiskonda ja riigikorraldust mõjutavate kriiside tekke oht. Eesti senine praktika on kinnitanud teadmist, et kriisidele, mis mõjutavad riigi ja ühiskonna toimimist laiemalt, asutakse vastu peaministri juhtimisel. Riigikantseleile tähendab see peaministri toetamist kriiside juhtimisel ehk nn staabitööd.

Riigikantselei ei ole põhiseaduslik institutsioon, vaid Vabariigi Valitsust ja peaministrit teenindav asutus. Riigikantselei ülesanded tulevad seadustest ja nende alusel antud Vabariigi Valitsuse õigusaktidest. Õigusaktide seatud raamistiku sisustamisel tuleb arvestada nii poliitilise kui ka valitsemiskultuuriga ja riigijuhtide isikuomadustega.

Riigikantselei teine peamine ülesanne – peaministri teenindamine – hõlmab peaministri kui valitsusjuhi sisulist nõustamist ja tehnilist teenindamist. Kui riigikantselei tervikuna on apoliitiline organisatsioon, siis peaministri büroo riigikantselei struktuuriüksusena täidab peaministri erasekretariaadi ülesandeid ja seal töötavad nõunikud on seotud peaministri ametiajaga. Peaministri teenindamise keerukus seisneb selles, et kui ministritel on oma konkreetne valdkond, siis peaministri laual on kõik olulised riigielu teemad. Ülejäänud riigiasutustega võrreldes suhteliselt väike riigikantselei peab peaministrit nõustama eri küsimustes, millega peaminister tegeleb. Riigikantselei peab olema kohanemisvõimeline, tagamaks tõhusa teeninduse eri erakondade poliitilise kultuuri ja peaministri isikust tuleneva valitsemiskultuuri tingimustes. Näiteks tegi 2019. a novembris peaministri soovil riigisekretäri moodustatud komisjon, kuhu olid kaasatud riigikontrolli ja õiguskantsleri kantselei esindajad, ülevaate maaeluministri tegevusest. Eriolukorra ajal muutus riigikantselei peaministrit kui eriolukorra juhti toetavaks kriisistaabiks. Riigikantselei ülesannete hulka kuulub ka peaministrikandidaadi toetamine valitsuse moodustamisel. Peaministrikandidaat võib vajada nii sisulist informatsiooni ja nõuandeid kui ka tehnilist abi ja nõustamist valitsuse moodustamisega seotud protseduuride järgimisel.

Vastavalt PS § 94 lg-le 1 moodustatakse valitsemisala korraldamiseks ministeeriumid. Riigikantseleil ei ole oma eraldi valitsemisala, tema ülesanne on toetada valitsust ja peaministrit kõikide valitsemisalade küsimustes. Küll aga võib riigikantselei ülesandeks olla portfellita ministrite sisuline toetamine ja tehniline teenindamine, sest ministril, kes ei juhi ministeeriumi, puudub valitsemisala, mida korraldada. Samuti võib riigikantseleile teha ülesandeks pakkuda kõikidele ministeeriumidele ühiseid poliitika kujundamist toetavaid teenuseid.Riigikantselei roll teiste ministeeriumide suhtes on sarnane peaministri pädevusega ministrite suhtes (§ 93 komm 3). Riigikantseleil on õigus saada ministeeriumidelt ja teistelt valitsusasutustelt informatsiooni ja selgitusi ning talle võib anda õiguse jagada ministeeriumidele juhiseid ja korraldusi. Lisaks mitme ametkondadeülese teema koordineerimisele ja juhtimisele on riigikantseleil hea positsioon olla uute poliitikasuundade väljatöötamise või algatuste läbiviija.

Riigikantseleid juhib riigisekretär, kes ei ole valitsuse liige. Samuti ei sõltu riigisekretäri ametiaeg valitsuse vahetumisest, vaid ATS järgi on selleks määratud viieaastane ametiaeg. Peaminister ega ükski minister, näiteks portfellita minister riigiministri nime all, ei saa riigikantseleid juhtida. Riigikantselei ülesannetest ja riigisekretäri ametisse nimetamise korrast tuleneb, et riigisekretär allub peaministrile. Kui riigikantseleile on tehtud ülesandeks portfellita ministri teenindamine, allub riigisekretär ka portfellita ministrile. Riigikantselei juhina on riigisekretäril samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimisel. See ei tähenda, et tal on kõik samad õigused nagu ministril, vaid eelkõige ministri pädevus ministeeriumi kui valitsusasutuse juhina.

Valitsuse töö korraldamise kindlustab PS § 95 lg 3, mis lubab riigisekretäril võtta sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. Riigisekretär annab kaasallkirja valitsuse istungi protokollile ja valitsuse õigusaktidele, mistõttu peab riigisekretäril olema võimalik viibida valitsuse istungitel. Riigisekretäril on õigus valitsuse aruteludes sõna võtta, kuid tal puudub hääleõigus valitsuse otsuste tegemisel. Riigisekretäri sõnaõigus on valitsust ja peaministrit nõustava ja abistava iseloomuga ning seotud riigikantselei ja riigisekretäri ülesannete täitmisega. Valitsuse istungitel osalemise ja sõnavõtmise õigus toetab samuti valitsuse õigusteenistuse ja valitsuskeskuse ülesannete täitmist.

Riigisekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister. Riigisekretär on apoliitiline ametnik, kelle ametiaeg nagu ka teistel avaliku sektori tippametnikel on viis aastat. Erinevalt kantsleritest ei näe seadus ette võimalust riigisekretäri ametist vabastamist koostöö mittelaabumise tõttu. PS ei näe ette riigisekretärile juriidilise kõrghariduse omamise nõuet, see on praegusel ajal ette nähtud kehtivas VVS-s. Riigisekretäri töö iseloom ei nõua juriidilist haridust, mistõttu oleks mõistlik sellest piiravast nõudest loobuda.