EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS - KOMMENTEERITUD VÄLJAANNE

PS § 100 piirab Riigikogu põhiseaduslikku enesekorraldusõigust oma organisatsiooni ja protseduure sätestavate reeglite kujundamisel. PS § 100 annab Vabariigi Valitsuse liikmele nii õiguse istungitel viibida kui ka sõna võtta. Eesmärk on tagada, et Vabariigi Valitsuse liiget ei jäetaks tema vastustusalasse kuuluva küsimuse arutelust kõrvale ning ta kuulataks parlamendis ära.

Kuigi PS § 100 ei kohusta valitsuse liiget Riigikogu komisjoni kutsel istungil osalema, tuleneb see kohustus parlamentaarse demokraatia valitsemissüsteemi põhimõttest (vt § 86 komm 5). Vabariigi Valitsuse liikmed on Riigikogu ees aruandekohustuslikud. Kui valitsuse liikmed Riigikogu komisjonide istungitele ei ilmu, on parlamentaarne kontroll pärsitud. Riigikogu komisjonidel ei ole sunnimeetmeid või sanktsioone kedagi kohustada istungile kohale tulema. Sellist vajadust on kaalutud eelkõige uurimiskomisjonide jaoks.

Täpsemalt reguleerib valitsuse liikme sõnaõigust Riigikogus ja tema komisjonide istungitel RKKTS. RKKTS § 36 tagab valitsuse liikmele õiguse osaleda ka kinnisel Riigikogu komisjoni istungil ilma selleks eraldi komisjoni esimehe kutset eeldamata. Riigikogu täiskogus saab valitsuse liige sõna läbirääkimistel (RKKTS § 71; Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaanne, lk 235), ettekandeks eelnõu esimesel lugemisel (RKKTS § 98 lg 3) või teisel lugemisel (RKKTS § 105 lg 2), arupärimistele vastamiseks (RKKTS § 140 lg 4), infotunnis küsimustele vastamiseks (RKKTS §-d 143 ja 146), poliitiliseks avalduseks, ettekandeks või ülevaateks (RKKTS § 155).