EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS - KOMMENTEERITUD VÄLJAANNE

Paragrahvis nimetatud seadus on RES. Praegu kehtiv RES võeti vastu 19.02.2014 ja see jõustus 23.03.2014 (osaliselt 01.01.2015 ja 01.01.2017). Konstitutsioonilise seadusena (PS § 104 lg 2 p 11) konkretiseerib RES PS-st tulenevaid eelarveõiguse printsiipe. Eelarve küsimusi ei saa panna rahvahääletusele (PS § 106). See keeld hõlmab nii riigieelarvet kui ka RES-i. Seaduse olulisele tähendusele Eesti riigiõiguse praktikas viitab asjaolu, et kahel korral on Vabariigi President jätnud välja kuulutamata RES-ga seotud seadused (vt Vabariigi Presidendi 17.02.1999 otsus nr 507 – RT I 1999, 178, 297; 06.05.2002 otsus nr 153 – RTL 2002, 56, 840).
RES-s on eeskirjad üldiste eelarvereeglite ning riigieelarve raamistiku ja lähtealuste (§-d 5–25), eelarve ülesehituse ja struktuuri (§-d 26–33), riigieelarve eelnõu koostamise (§-d 34–38), Riigikogus menetlemise (§-d 39–42), riigieelarve muutmise ja lisaeelarve (§-d 43–45), riigieelarve ja kohalike omavalitsuse üksuste eelarvete seoste (§-d 46–52), riigieelarve tulude laekumise, vahendite kasutamise ja kohustuste võtmise (§-d 53–64), riigi rahavoo ja stabiliseerimisreservi (§-d 65–74), riigiasutuste finantsdistsipliini tagamise, s.o riigieelarve täitmise kontrolli ja aruandluse (§-d 75–79) kohta. Seadus reguleerib eelarveprotsessis osalevate riigiorganite pädevust. Kui hinnata eri aegadel kehtinud seadusi, siis kehtiv RES sisaldab rohkelt reegleid arengukavade ja strateegiadokumentide kohta, mille eesmärk on tagada finantsstabiilsus.

Riigieelarve eelnõu koostamist koordineerib Rahandusministeerium. Eelarve koostamisel tuleb lähtuda riigi rahandusprognoosist tulenevatest fiskaalpoliitilistest võimalustest ja strateegilistest arengudokumentidest (RES § 1 lg 1). Eelarve eelnõu koostatakse eelarvestrateegia ja rahandusprognoosi alusel (RES § 34).

Riigieelarve menetlemine Riigikogus toimub vastavalt RKKTS-le. Riigieelarve väljakuulutamise, avaldamise ja jõustumise kohta vt § 118 komm. Põhiline erinevus võrreldes tavalise seaduseelnõu menetlemisega tuleneb PS §-dest 115 ja 116 (eelnõu saab algatada ainult valitsus ja muudatusettepanekutele tuleb lisada rahalised arvestused). Lisaks näeb RES § 38 lg 3 ette, et seletuskirjas esitatakse Vabariigi Valitsuse kinnitatud eelarvestrateegia.

RKKTS § 120 lg 4 kohaselt võivad riigieelarve eelnõu teise lugemise lõpetamise järel ja riigieelarve eelnõu kolmandal lugemisel muudatusettepanekuid esitada komisjonid ja fraktsioonid. Lõige 5 näeb ette, et pärast riigieelarve eelnõu teise lugemise katkestamist, selle lõpetamist ning kolmanda lugemise katkestamist esitatud muudatusettepanekuid, mida Vabariigi Valitsus ei toeta ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, hääletusele ei panda. Viidatud täiendus tehti 2000. a ja see oli ajendatud 1999. a lisaeelarve menetlusest, kus opositsioon esitas Riigikogu töö halvamise eesmärgil arvukalt muudatusettepanekuid ning nõudis enne igakordset hääletamist vaheaega.

Pärast riigieelarve vastuvõtmist kinnitavad põhiseaduslikud institutsioonid ja ministrid oma liigendatud eelarved (RES § 31). Riigieelarve kassalist teenindamist korraldab Rahandusministeerium (RES § 64 lg 1). Riigiasutusel võib krediidi- või finantseerimisasutuses oma arveldus- ja maksekonto olla vaid erandjuhul Rahandusministeeriumi loal ja Rahandusministeerium võib selleks tingimusi kehtestada (RES § 64 lg 2). Rahandusministeerium juhib riigi rahavoogu, st paigutab riigi raha ja teeb sellega tehinguid (RES § 65 lg 1). Riigieelarve täitmise käigus tulude kavandatust väiksema laekumise korral on rahandusministril õigus ajutiselt piirata riigieelarves ettenähtud kulude tegemist, teatades sellest Vabariigi Valitsusele (RES § 66 lg 4). Eelarveaasta lõpuks täitmata jäänud kohustused (v.a ülekantavate kulude arvel täidetavad kohustused) täidetakse järgmise aasta eelarvekulude arvel.

Vastavalt PS § 65 p-le 6 kinnitab Riigikogu lisaks riigieelarve vastuvõtmisele ka eelarve täitmise aruande. Nimetatud toiming tehakse otsuse kujul. Riigieelarve täitmise aruande esitab valitsus (PS § 87 p 5).
RES kohaselt koostatakse riigiasutuste aastaaruannete alusel riigi majandusaasta koondaruanne vastavalt RPS nõuetele (RES § 77 lg 1). Riigieelarve täitmise aruanne on üks osa riigi raamatupidamise aastaaruandest. Riigi majandusaasta aruande auditi ja põhiseaduslike institutsioonide majandusaasta aruannete auditi viib läbi Riigikontroll.
Rahandusministeerium esitab majandusaasta koondaruande projekti Riigikontrollile hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. juuniks. Riigikontroll koostab oma kontrolliaruande 31. augustiks. Auditi käigus võib Rahandusministeerium teha aruandesse parandusi ja täiendusi. Auditeeritud koondaruande kiidab heaks Vabariigi Valitsus ning esitab selle seejärel Riigikogule kinnitamiseks. Aruandele lisatakse Riigikontrolli kontrolliaruanne. Üheaegselt majandusaasta koondaruande arutamisega Riigikogus esitab riigikontrolör ülevaate riigi vara kasutamise ja säilimise kohta (PS § 135).
PS ei nimeta tähtaega, millal tuleb majandusaasta aruanne ja selles sisalduv riigieelarve täitmise aruanne kinnitada. Aruande kinni­tamine või kinnitamata jätmine ei too endaga kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi. Samuti ei ole PS-s ette nähtud käitumisjuhist olukorraks, kui Riigikogu keeldub aruannet kinnitamast või soovib seda teha omapoolsete märkustega. Sellisel juhul on ainus võimalus avaldada valitsusele umbusaldust üldises korras (PS § 97).