EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS - KOMMENTEERITUD VÄLJAANNE

Süümevande tekst ning süümevande andmise kord on kehtestatud SVS-ga, Vabariigi Presidendi valimisel ka VPVS-ga. SVS kohaselt võib iga isik või riigiorgan süümevande kohtus vaidlustada, kui ta esitab kohtule avalduse koos tõenditega süümevandega kinnitatu tõele mittevastavuse kohta. Asi vaadatakse läbi halduskohtumenetluses (RKTKm 14.02.1997, 3-2-1-21-97).

Süümevande pidid esitama kõik riigi- või KOV ametisse asunud isikud, süümevannet ei pidanud esitama abiteenistujad.

Süümevande esitamise nõue kehtis kuni 31.12.2001. Selle kehtestamine hilisemaks ajaks on võimalik vaid PS-ga või PSRS-ga. Sellisele seisukohale tuleb asuda tulenevalt õiguskindluse põhimõttest, sest piirang on ette nähtud tähtajalisena. Kui normi PS-s ei oleks, siis võiks asuda seisukohale, et süümevannet saab kehtestada ka tähtajatult, kui see on kooskõlas PS §-s 11 väljendatud proportsionaalsuse põhimõttega.
SVS ja VPVS reguleerivad süümevande andmise kohustust siiski jätkuvalt, kuigi SVS viitab seejuures PSRS-st tulenevale nõudele. PS-ga kooskõla tagamiseks tuleb SVS mõista nii, et pärast §-s 6 sätestatud tähtaja möödumist süümevannet anda ei tule. VPVS selline tõlgendus lahkneks keelelis-grammatilisest tõlgendusest, ent on õigustatud PS-ga kooskõlalise tõlgendamise reegliga.

Vaieldav on, kas pärast nimetatud tähtaega on normatiivne tähendus käesoleva paragrahvi lg-l 2. Kui isik on asunud süümevande andmist eeldavale ametikohale enne 31.12.2001, siis eriti valitud isiku puhul tuleks süümevandega kinnitatu tõele mittevastavuse kindlakstegemisel sellise isiku volitused ennetähtaegselt lõpetada, sest valijad on eeldanud tema süümevande tõele vastavust. Ka ametisse nimetamisel tuleks lähtuda põhimõttest, et süümevandega kinnitatu tõele mittevastavuse korral ei oleks isikut ametisse nimetatud, ning seega tuleks ta sealt vabastada. See ei kehti aga juhul, kui ametnik on asunud pärast 31.12.2001 teisele ametikohale. Neid küsimusi on võimalik seadusega täpsustada.