EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS - KOMMENTEERITUD VÄLJAANNE

Paragrahv sätestab õiguskantsleri immuniteedi. Sätte eesmärk on õiguskantsleri kui põhiseadusliku institutsiooni kaitse (vt ka RKPJKo 15.01.2016, 3-4-1-30-15, p 27). Erinevalt Riigikogu liikmest ja samamoodi kui Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri ja kohtunike puhul ammendub õiguskantslerile põhiseadusega tagatud immuniteet üksnes kriminaalvastutusele võtmise erikorraga (vt ka RKPJKo 17.02.2014, 3-4-1-54-13, p 22). Kriminaalvastutusele võtmise mõiste kohta vt § 76 komm 13. Seadusandja on õiguskantsleri immuniteedi ulatust võrreldes põhiseaduses sätestatuga siiski laiendanud, nähes ette erikorra ka õiguskantsleri suhtes mõnede menetlustoimingute tegemiseks (vt komm 3). Immuniteet kehtib õiguskantsleri kogu ametiaja vältel, olenemata sellest, kas kuriteokahtluse esemeks olev tegu on pandud toime enne tema volituste tekkimist või ametisoleku ajal (KrMS § 375 lg 2).

Õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise erikord on sätestatud KrMS 14. ptk-s, ÕKS §-s 11 ja RKKTS 18. ptk-s. Selle korra kohaselt saab õiguskantsleri kohta süüdistusakti koostada ainult riigi peaprokuröri taotluse alusel tehtud Vabariigi Presidendi ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Sama korda tuleb analoogia korras kohaldada ka õiguskantsleriga KrMS §-s 245 nimetatud kokkuleppe sõlmimiseks või esimeseks menetlustoiminguks, mis tehakse isiku suhtes pärast temal õiguskantsleri volituste tekkimist, kui süüdistusakt on koostatud või kokkulepe sõlmitud enne seda (vt ka § 76 komm-d 13–14). Vabariigi President võib jätta ettepaneku Riigikogule tegemata ja riigi peaprokuröri taotluse põhistatult tagastada üksnes juhul, kui süüdistuse esitamine oleks poliitiliselt erapoolik või muul põhjusel ilmselgelt põhjendamatu. Kommenteeritavas paragrahvis nimetatud Vabariigi Presidendi ettepaneku tegemise ja Riigikogu nõusoleku andmise kriteeriumide kohta vt ka § 76 komm 16 ja § 139 komm 33. Riigikogu otsus anda nõusolek õiguskantsleri kohta süüdistusakti koostamiseks peatab kohtuotsuse jõustumiseni õiguskantsleri volitused (ametikohustuste täitmise). Õiguskantsleri volitused taastuvad õigeksmõistva kohtuotsuse või ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteo eest süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumise päevast (välja arvatud tema karistamisel vabadusekaotusega) või kriminaalmenetluse lõpetamise päevast tema kriminaalasjas (ÕKS § 11 lg 3).

Lisaks põhiseaduslikult nõutavale kriminaalvastutusele võtmise erikorrale näeb KrMS 14. ptk ette, et õiguskantsleri võib kahtlustatavana kinni pidada ning tema suhtes võib kohaldada tõkendit, vara arestimist ning läbivaatust, kui selle kohta on saadud riigi peaprokuröri taotluse alusel Vabariigi Presidendi nõusolek (KrMS § 377 lg 2). Sellist nõusolekut ei ole siiski tarvis, kui õiguskantsler tabatakse esimese astme kuriteo toimepanemiselt. KrMS § 126¹ lg 6 piirab õiguskantsleri jälitustoimingusse kaasamist.