Sisukord
Tagasi sisukorda
Paragrahv 3
Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimised kuulutab pärast põhiseaduse vastuvõtmist välja Ülemnõukogu, määrates kindlaks valimiste toimumise ajagraafiku. Valimised peavad toimuma hiljemalt 1992. aasta 27. septembril.
Põhiseaduse vastuvõtmise järel valitud Riigikogu esimese koosseisu volitused kehtivad erandina kuni kolm aastat.
Esimeseks istungiks kutsub Riigikogu kokku Vabariigi Valimiskomisjoni esimees või esimehe asetäitja kümne päeva jooksul, arvates valimistulemuste väljakuulutamisest.
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees või esimehe asetäitja juhib Riigikogu tegevust kuni Riigikogu esimehe valimiseni.
Töö- ja kodukorra seaduste vastuvõtmiseni on Riigikogu otsustusvõimeline, kui istungil on kohal vähemalt pool koosseisust.
Põhiseaduses tähendab:
poolthäälte enamus – poolt hääletab enam kui vastu;
kahekolmandikuline häälteenamus – poolt hääletab vähemalt kaks korda enam kui vastu;
neljaviiendikuline häälteenamus – poolt hääletab vähemalt neli korda enam kui vastu;
Riigikogu koosseisu häälteenamus – poolt hääletab üle poole Riigikogu koosseisust;
Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus – poolt hääletab vähemalt kaks kolmandikku Riigikogu koosseisust;
Riigikogu koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus – poolt hääletab vähemalt kolm viiendikku Riigikogu koosseisust.
Enne Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimiste väljakuulutamist kehtestab Ülemnõukogu normatiivaktid Vabariigi Presidendi valimise ning Riigikogu liikmete ja Vabariigi Presidendi töötasu ning sotsiaalsete garantiide kohta.
-
1
Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimised kuulutas Ülemnõukogu välja 09.07.1992 otsusega; valimised määrati 20. septembriks 1992 (Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus 09.07.1992 „Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimiste kohta“ – RT 1992, 31, 414). Valimiste ja Riigikogu kokkukutsumise kohta vt PSRS § 1 komm 3.
-
2
Häälteenamuse mõisteid selgitav PSRS osa ei puuduta ainult PS rakendamist, vaid on püsiva tähtsusega. Tegemist on PS tekstis sisalduvate mõistete legaaldefinitsioonidega. Ka muudes seadustes (nt KOKS) sisalduvate sarnaste mõistete sisustamisel tuleks tõlgendusabina kasutada § 3 lg 6.
Autorid
Oliver Kask, Raul Narits, Peeter Roosma