EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS - KOMMENTEERITUD VÄLJAANNE

Paragrahv ei ole sõnastatud igaühe õigusena, kuid seda tuleb siiski tõlgendada selle eesmärgist ja kodu puutumatuse olemusest ning kujunemisloost lähtudes igaühe õigusena, mitte üksnes objektiivse printsiibina. Mõnevõrra vaieldav on, kas paragrahvi esimeses ja teises lauses sätestatul saab teha vahet, st kas kodu puutumatus annab isikule laiema kaitse kui keeld sinna tungida ja kodu läbi otsida. Tuleks asuda seisukohale, et kõik muu kodu kaitsega seonduv, mis ei tulene teisest lausest, on juba kaetud §-dega 26, 28 ja 32, mistõttu sellisel eristamisel ei ole mõtet, ning esimene lause väljendab kaitstavat huvi üldistatult, teiste sõnadega. Sätte esimene lause sätestab õiguse kodu puutumatusele ning selle piiramist lubavad tingimused on sätestatud paragrahvi teises lauses. Õigus kodu puutumatusele hõlmab üldlevinud käsitluse järgi mitte ainult kodu kui inimese peamist eluruumi, vaid, nagu teise lause sõnastusest nähtub, laiemalt füüsilist ruumi, mida igaüks võib tavaarusaamade järgi pidada tema isiklikuks alaks, kuhu avalik võim ega kolmandad isikud tema loata üldjuhul ei tohi tungida. PS § 33 ei sätesta õigust kodule (õigust saada ja omada kodu), küll aga keelab selle olemasolul sinna tungimise.

Ajalooliselt on kodu puutumatuse õigus üks esimestest üldtunnustatud inimõigustest, sisaldudes nt USA konstitutsiooni 4. paranduses, mille tõlgendus mõistab kodu samuti laialt nagu Eesti põhiseaduski ning nõuab läbiotsimiseks enamasti kohtu luba. Kohtu luba läbiotsimiseks on vajalik ka paljudes Euroopa riikides. Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt märgib, et kellegi korteripuutumatusele (ingl home, pr domicile) ei tohi meelevaldselt või ebaseaduslikult kallale kippuda (art 17; parem tõlge oleks „kellegi kodu puutumatust ei tohi rikkuda“).

Õigus kodu austamisele sisaldub ka EIÕK art-s 8 koos õigusega sellele, et austataks isiku era- ja perekonnaelu ning korrespondentsi saladust. EIK tõlgendab EIÕK art 8 laiemalt ka nii, et selle kaitsealas on õigus olemasoleva kodu säilitamisele, st art 8 piiranguks peetakse ka eluruumi lammutamist (vt nt lahendid EIKo 19009/04, McCann vs. Ühendkuningriik, 13.05.2008; EIKo 20082/02, Zehentner vs. Austria, 16.07.2009 ja EIKo 37341/06, Kay jt vs. Ühendkuningriik, 21.09.2010), sh ebaseaduslikult ehitatud elamu lammutamist (EIKo Ivanova ja Cherkezov vs. Bulgaaria, 21.04.2016). ELPH art 7 sätestab, et igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladust. Sätte sõnastus lähtub EIÕK tekstist.

EIK tõlgendab kodu mõistet avaralt. Üldjuhul tähistatakse selle terminiga kohta, kus isik alaliselt elab. Kodu mõistet on laiendatud ka suvilale ja haagissuvilale. Kohtuasjas Buckleyvs.Ühendkuningriik ei soostunud kohus väitega, et art 8 kaitsealas on vaid kodu, mis on õiguspäraselt loodud (EIKo 20348/92, Buckley vs. Ühendkuningriik, 25.09.1996). Kohus on laiendanud kodu mõiste ka ametiruumidele, mis on enam kooskõlas EIÕK prantsuskeelse tekstiga, kus sisalduv sõna domicile on sisult avaram kui ingliskeelne sõna home. Kutsetöö või äriga võib väga hästi tegelda ka isiku eravalduses (vt otsus Niemietz vs. Saksamaa, 16.09.1992). Alates otsusest Sociéte Colas Est jtvs. Prantsusmaa (EIKo 37971/97, Sociéte Colas Est jt vs. Prantsusmaa, 16.06.2002) hõlmab kodu mõiste EIK käsitluses ka äriühingu ruume. Selline tõlgendus vastab ka § 33 teise lause sõnastusele.

PS-s on kodu mõiste sõnastatud avaramalt kui EIÕK-s, kuid arvestades EIK praktikat, ei ole nende terminite erinevus suur. Peamine erinevus võib olla töökoha hõlmamises, arvestades, et EIK praktikas ei ole sigalat peetud „koduks“ (EIKo 63512/00 ja 63513/00, Leveau vs. Prantsusmaa, 06.09.2005), küll aga võib see olla töökoht, milles ametnike viibimiseks peab PS §-st 33 tulenevalt olema seaduslik alus ja piisav vajadus, mis peab olema seotud eeskätt avaliku korra kaitse vajadusega. Teises lauses nimetatakse eluruumi, valdust ja töökohta. Töökoha ja sellega seotud valduse kaitsmine §-ga 33, mitte ettevõtlusvabadusega (§ 31), on õigustatud nii § 33 teise lause sõnastusega kui ka asjaoluga, et §-s 33 sätestatud põhiõiguse piiramise tingimused on kitsamad kui §-s 31 sätestatud põhiõiguse piiramise tingimused, kus seadusandja otsustusruum on avaram.
Eluruumina on vaadeldav igasugune ruum, kus isik alaliselt või ajutiselt elab. Nii nagu ka EIK praktikas, ei saa eluruumi mõistet siduda õiguspäraselt püstitatud ja isiku poolt õiguslikul alusel kasutatava ehitise või selle osaga, vaid lähtuda tuleb tegelikust olukorrast, kus eluruumiks võib olla vara, mida isik aeg-ajalt kasutab eluruumina ja millel pole muud funktsiooni. Ühel isikul võib olla mitu sellist eluruumi, mida koduna PS § 33 tähenduses kaitstakse. Ka EIK on käsitlenud koduna teist, n-ö puhkusemaja (EIKo 6169/13, Mindek vs. Horvaatia, 11.09.2018). EIK praktikas on peetud koduks ka mustlaslaagrit, kuid mitte eluruumi, mida isik alles kavatseb hakata kasutama elamiseks. Oluline on isiku ja ruumi vaheline püsiv side.Nii on koduna käsitatud kaebaja surnud elukaaslase munitsipaalkorteri tuba, milles ta oli 10 aastat elanud, kuigi registreeritud elama mujale (EIKo 66610/10, Yevgeniy Zakharov vs. Venemaa, 14.03.2017). EIK pole välistanud ka treeningkeskuste ja nendega seotud numbritubade käsitamist koduna (EIKo 48151/11 ja 77769/13, FNASS jt vs. Prantsusmaa, 18.01.2018).

Valduse mõistet §-s 33 ei saa samastada AÕS §-s 32 toodud valduse mõistega. PS-s kasutataval valduse mõistel on iseseisev tähendus. Valdus on koondmõiste, mille tähistamiseks eri seadustes kasutatakse ise sõnu: maatükk, ehitis või ruum, kus toimub majandus- või kutsetegevus (MKS § 72); hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala (KarS § 266, KrMS § 91, JAS § 26); piiratud või tähistatud kinnisasi, ehitis, eluruum või ruum (KorS § 50). Töökoht on selline hoone või muu ehitis või selle osa, kus isik töötab. Valduse ja töökoha mõisted võivad mõnel juhul kattuda. Kodu puutumatuse kaitseala piiritlemiseks pole eluruumi, valduse ja töökoha mõistete vahetegu oluline. Samas ei ole kinnipeetava kasutuses olevat vanglakambrit tema koduks PS § 33 tähenduses peetud (EIK praktikas on vanglakambrit käsitatud „eluruumina“ mitte küll kodu mõiste all, kuid eraelu puutumatuse kaitsealas – EIKo 6586/03, Brânduşe vs. Rumeenia, 07.04.2009). Erihooldekodude patsientide kasutuses olevate ruumide või lastekodude eluruumide kuulumine § 33 kaitsealasse on siiski võimalik, arvestades seal elavate isikute tihedat seost eluruumiga ja põhiõiguste kaitseala laia tõlgendamise vajadust isiku huvide tõhusamaks kaitseks. Küsitav on, kas § 33 kaitseb isikut ka virtuaalses keskkonnas. Praktikas ei ole sellele küsimusele vastust antud, kuid pigem tuleks vastata eitavalt ja kaitsta elektrooniliste andmekandjate puutumatust eraelu puutumatuse kaudu. Kodu peaks hõlmama eelkõige füüsilist ruumi, millega isikul on tihe side; arvutisüsteemi läbivaatus seondub kitsalt konkreetse esemega, mitte lähima elukeskkonnaga, ning selle puutumatuse eesmärk on kaitsta isiku eraelu avaliku võimu sekkumise eest.

Õigus kodu puutumatusele on nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Kodu puutumatuse õigus laieneb ka juriidilistele isikutele (vt EIKo 37971/97, Société Colas Est jt vs. Prantsusmaa, 16.04.2002, p-d 40–42; RKPJKo 04.11.1993, III-4/1-4/93; TlnRnKm 25.09.2019, 3-19-1422, p 22), sest läbi valduse on juriidilistel isikutel oma tegutsemiskoha (ettevõtte asukoht, juriidilise isiku registrijärgne asukoht või juhatuse kogunemise koht) näol valdus, mida kodu puutumatusega kaitstakse.

Kodu puutumatus kaitseb isikut esmajoones sissetungimise ja läbiotsimise eest, mida kommenteeritav paragrahv ka otsesõnu nimetab. Riive võib seisneda politsei poolt elaniku tahte vastaselt eluruumi sisenemises ja eluruumi läbivaatuse tegemises, takistamata kõrvaliste isikute pääsemist koju (RKHKo 03.11.2015, 3-3-1-36-15). Riigikohus on käsitlenud kodu puutumatust ka eluruumi valduse väljanõudmise kontekstis täitemenetluses, mõtestades PS § 33 õigust õigusena eluruumile (RKTKm 11.11.2015, 3-2-1-122-15, p 25 jj). Kodu puutumatuse riived ei ammendu siiski nimetatud tegevustega. Kodu puutumatust riivavad eluruumi lammutamine (vt nt EIKo 46577/15, Ivanova ja Cherkezov vs. Bulgaaria, 21.04.2016) ja eluruumist väljatõstmine (vt nt EIK lahendid asjades EIKo 25446/06, Yordanova jt vs. Bulgaaria, 24.04.2012; EIKo 42150/09, Bjedov vs. Horvaatia, 25.09.2012; EIKo 19009/04, McCann vs. Ühendkuningriik, 13.05.2008; EIKo 20082/02, Zehentner vs. Austria, 16.07.2009 ja EIKo 37341/06, Kay jt vs. Ühendkuningriik, 21.09.2010), sh avaliku võimu poolt eluruumi kasutada andmise lõpetamine (EIKo 42150/09, Bjedov vs. Horvaatia, 29.05.2012) ja avalikule võimule kuuluvalt kinnisasjalt sinna ebaseaduslikult elama asunud isikute minemaajamine (EIKo 27013/07, Winterstein jt vs. Prantsusmaa, 17.10.2013), ning pealtkuulamis- ja jälgimisseadmete abil eluruumis, valduses või töökohas toimuva jälgimine ilma neisse kohtadesse sisenemata, samuti selliselt saadud andmete hilisem kasutamine (RKPJKo 24.03.2014, 3-4-1-42-13, p-d 39–40; RKPJKo 19.12.2019, 5-19-38/15, p 95). Mõjutused, mis halvendavad elukvaliteeti kodus, on kaitstavad §-dega 26, 28 ja 32.

PS lubab sekkuda kodu puutumatuse õigusse seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. Erinevalt §-st 26, mis kaitseb perekonna- ja eraelu puutumatust, ei ole kodu puutumatust riivata võiva eesmärgina nimetatud kõlbluse kaitset (vt ka § 26 komm-d). Arvestades aga, et kodu puutumatust võib piirata avaliku korra kaitseks ning avaliku korra mõistet tõlgendatakse seejuures laialt (vt II ptk sissejuhatus komm-d), siis ei ole sellel erisusel märkimisväärset tähtsust.

Seadus lubab kodu puutumatust riivata kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. KrMS annab uurimisasutusele õiguse läbi otsida hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, et leida asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt, kriminaalasja lahendamiseks vajalik dokument, asi või isik või kriminaalmenetluses arestitav vara või laip või tabada tagaotsitav (KrMS § 91). Läbiotsimise toimetamiseks on nõutav kohtu- või prokuratuuri määrus. Läbiotsimise kõrval näeb KrMS ette võimaluse siseneda valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale mõne muu menetlustoimingu (nt vaatluse või kahtlustatava kinnipidamise) tegemiseks (KrMS § 91¹). Seadus nõuab prokuratuuri või kohtu luba nagu ka läbiotsimise korral, välja arvatud juhul, kui sisenetakse laiba või sündmuskoha vaatluseks vahetult laiba leidmise või kuriteo toimepanemise järel või isiku kahtlustatavana kinnipidamiseks vahetult pärast kuriteo toimepanemist. Kommenteeritava paragrahvi teise lause järgi õigustavad sellist kodu puutumatuse riivet kriminaalmenetluse eesmärgid. Seadusandja on laiendanud kriminaalmenetluse mõistet ka väärteomenetlusele, sest VTMS annab ka kohtuvälisele menetlejale maakohtuniku loal õiguse teostada läbiotsimist (VTMS § 35).

Eeskätt läbiotsimise puhul joonistub välja kodu puutumatuse tihe seotus eraelu puutumatusega (§ 26). PS §-de 26 ja 33 kaitsealade piiritlemisel tuleb silmas pidada, et kui näiteks eluruumi sissetungimisega ja seal teostatavate otsingutega riivatakse vaieldamatult kodu puutumatust, siis otsingute tulemusel äravõetud tõendusmaterjali (nt server, nutiseadmed, päevik, kirjad) töötlemine edasises menetluses jääb juba eraelu või sõnumisaladuse puutumatuse alasse.

Seadusliku aluse olemasolu läbiotsimiseks ei taga iseenesest sekkumise kooskõla PS-ga. Hinnata tuleb läbiotsimise sobivust, vajalikkust ja mõõdukust. EIK praktika rõhutab, et läbiotsimise ja selle käigus esemete äravõtmise vajalikkuse üle demokraatlikus ühiskonnas otsustamisel on oluline, et riigisisene õigus ja praktika näeks ette kohased ja tõhusad kaitsevahendid kuritarvituste ja omavoli vastu. Selle hindamisel tuleb esiteks arvesse võtta, kas loa on andnud kohus ning kas läbiotsimine põhineb põhjendatud kahtlusel, ja teiseks, kas loa ulatus on põhjendatult piiratud (vt EIKo 74336/01, Wieser ja Bicos Beteiligungen GmbH vs. Austria, 16.10.2007). Samuti on EIK osutanud vajadusele võtta arvesse teo raskust, asjaolusid, mis tingisid läbiotsimise ning läbiotsimisega puutumuses oleva isiku reputatsiooni võimaliku kahjustamise ulatust (vt EIKo 41604/98, Buck vs. Saksamaa, 28.04.2005).

KrMS kohaselt on läbiotsimine lubatav üldjuhul kohtu eelneval loal; seaduses piiritletud tingimustel võib loa läbiotsimiseks anda prokuratuur, kuid sel juhul tuleb sellest teatada esimese tööpäeva jooksul eeluurimiskohtunikule, kes otsustab läbiotsimise lubatavaks tunnistamise määrusega ilma kohtu loata (KrMS § 91 lg-d 3, 5 ja 6). Eeluurimiskohtuniku määrust, millega ta ei luba läbiotsimist, prokuratuur vaidlustada ei saa (RKKKm 03.10.2016, 3-1-1-63-16). Läbiotsimise toimetamise õigus on seotud osaliselt ka teo iseloomu ja raskusega – nii on näiteks KrMS § 91 lg-s 3 viidatud kuritegude kataloogi (vt komm 11) mittekuuluva kuriteo uurimisel võimalik läbiotsimine üksnes kohtu eelneval loal. Kui haldusmenetluses ruumide läbivaatus kuigi sageli paljudes riikides kohtu luba ei vaja, siis kriminaalmenetluses ongi regulatsioon selles osas tavaliselt rangem. EIK praktikas iseenesest peetakse lubatavaks ka hilisema (a posteriori) kohtuliku kontrolli olemasolu ega nõuta eelnevat kohtu luba, kuid sellistel juhtudel peavad läbiotsimise ja ruumi sisenemise alused olema seaduses piisava üksikasjalikkusega sätestatud (vt nt EIKo 56716/09, Harju vs. Soome, 15.02.2011, edasiste viidetega).

Läbiotsimised selliste konfidentsiaalsuskohustusega elukutsete esindajate ruumides nagu advokaat, notar, vaimulik ja arst on õigusriigis lubatud vaid erandjuhtudel. Nii on advokaadile usaldatud andmed konfidentsiaalsed ja õigusteenuse osutamisega seotud andmekandjad puutumatud (AdvS § 43). Ka NotS sätestab, et notar on kohustatud saladuses hoidma talle ametitegevusega seoses teatavaks saanud andmeid (NotS § 3). Läbiotsimine ja võetus advokaadi- või notaribüroos seab ohtu advokaadi ja notari ning nende kliendi teabevahetuse konfidentsiaalsuse. KrMS sätestab erisused vaid notari- ja advokaadibüroo ning ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures läbiotsimiseks; sellisel juhul on läbiotsimiseks nõutav eeluurimiskohtuniku või kohtu luba. Notaribüroo või advokaadibüroo läbiotsimise juures peab viibima notar või advokaat, kelle juures läbi otsitakse. Kui nad ei saa juures viibida, peab läbiotsimise juures viibima notari asendaja või teine sama advokaadibüroo kaudu teenust osutav advokaat, selle võimatuse korral teine notar või advokaat (KrMS § 91).EIK praktikas (EIKo 74336/01, Wieser ja Bicos Beteiligungen GmbH vs. Austria, 16.10.2007; EIKo 65755/01, Stefanov vs. Bulgaaria, 22.05.2008; EIKo 30457/06, Robathin vs. Austria, 03.07.2012; EIKo 5678/06, Yuditskaya jt vs. Venemaa, 12.02.2015; EIKo 11264/04 jt, Kruglov jt vs. Venemaa, 04.02.2020) on advokaadibüroode läbiotsimisele kehtestatud kokkuvõtlikult järgmised nõuded: 1) tuleb arvestada menetletava kuriteo raskust, 2) peab olema kohtu luba või vähemalt hilisem kohtulik kontroll, 3) läbiotsimisluba peab tuginema mõistlikule (Eesti kontekstis põhjendatud) kuriteokahtlusele, 4) loas peab olema mõistlikult määratletud läbiotsimise ulatus (sh otsitavad objektid ja seos otsimiskohtadega); 5) läbiotsimine peab toimuma sõltumatu vaatleja juuresolekul, tagamaks, et ei võeta ära privilegeeritud materjali (s.o eeskätt need advokaadi-kliendi konfidentsiaalse suhtluse andmed, mis ei puutu asjaomasesse menetlusse); 6) kohus peab läbiotsimist lubades hindama eraldi ja jälgitavalt privilegeeritud materjali käitlemise küsimust; 7) läbiotsimise teostaja peab pöörama ka ise täiendavalt tähelepanu sellele, et läbiotsimine ei oleks ülemäära laiaulatuslik ega riivaks lubamatult advokaadi-kliendi suhtluse konfidentsiaalsust. Advokaadibüroo läbiotsimise kohta vaata ka PS § 43 komm 21.

Advokaadi omaga sarnast kaitset pole ette nähtud kohtunikule, kuid kohtuniku tööruumide läbiotsimisel tuleb tagada nõupidamistoa saladus. Samuti tuleb käituda allikakaitse kui ajakirjandusliku sõnavabaduse nurgakivi kaitse eesmärgil ajakirjandusväljaannete toimetuste või ajakirjanike valduse läbiotsimisel, isegi kui seadusega ei ole sätestatud ulatuslikumaid piiranguid nimetatud kohtadesse sisenemiseks ja nende läbiotsimiseks. Lubamatut ajakirjaniku kodu puutumatuse riivet on EIK käsitlenud otsuses EIKo 65286/13 ja 57270/14, Khadija Ismayilova vs. Aserbaidžaan, 10.01.2019.

Riigikohus on asunud seisukohale, et kuna PS § 76 esimesest lausest ei tule seadusandjale kohustust näha ette erikorda (erapooletu otsustaja eelkontroll) kõigiks Riigikogu liikmega seotud paikades toimuvateks läbiotsimisteks, saaks Riigikogu liikme juures toimuvaks läbiotsimiseks kehtestatud erikorda pidada põhiseaduspäraseks vaid juhul, kui see ei ohusta ebamõistlikult menetlustoimingu eesmärki (RKPJKo 17.02.2014, 3-4-1-54-13, p-d 53–56). Kõnealusel juhul nõudis kontekst põhiseaduspärasuse hindamiseks ka PS § 76 (Riigikogu liikme puutumatus) arvestamist. Alates 2015. a on siiski tõstetud Riigikogu liikme juures läbiotsimise tegemise garantiisid ja selleks peab loa andma Tallinna Ringkonnakohtu esimees; läbiotsimiseks Riigikogu hoonetes ning Riigikogu serverites on vaja õiguskantsleri nõusolekut (KrMS § 382²).

Kodu puutumatust võib riivata jälitustoiming, mida kasutatakse kriminaalmenetluses, kui tõendite kogumine muude menetlustoimingutega on välistatud või oluliselt raskendatud. Jälitustoimingute teostamine on piiratud kuritegudega, mis on loetletud KrMS § 126² lg-s 2. Kuritegude nimistu sisaldab eeskätt esimese astme kuritegusid ning raskemaid peitkuritegusid. Jälitustoimingute tegemisel on lubatud varjatult siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse, piirdega alale või arvutisüsteemi juhul, kui see on vältimatult vajalik jälitustoimingu eesmärgi saavutamiseks, kusjuures varjatuks loetakse teise isiku valdusse sisenemine ka siis, kui sisenemisel on pettuse teel loodud teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutus ning valdaja ei oleks tegelikke asjaolusid teades nõusolekut sisenemiseks andnud. Sisenemine on lubatud, kui see on vajalik seoses isiku, asja või paikkonna varjatult jälgimisega, võrdlusmaterjali varjatult kogumisega, esmauuringute varjatud tegemisega, asja varjatud läbivaatuse, selle varjatult asendamise, teabe salajase pealtvaatamise või -kuulamisega või politseiagendi kasutamisega (KrMS § 126³ lg-d 5 ja 6). Varjatult sisenemiseks on sel juhul vajalik eeluurimiskohtuniku luba (KrMS § 126⁴ lg 5). KrMS võimaldab teha jälitustoiminguid teatud kindlates piirides (ja seega ka nende tarbeks varjatult siseneda) lisaks kriminaalmenetluses tõendite kogumisele ka tagaotsimise eesmärgil, konfiskeerimismenetluses ja kuriteo ettevalmistamise kohta teabe kogumiseks (KrMS § 126² lg 1).

Kodu puutumatust võidakse riivata ka haldusmenetluses. Siingi on EIK praktika kohaselt nõutavad otsuse tegemisel isiku õiguste kaalumine ja eriti kodu kaotuse juhtumite korral sellise kaalutlusotsuse tõhus kohtulik kontroll. Kodu puutumatust vähem intensiivselt riivavatel juhtudel ei ole kohtupraktika nõudnud kohtuliku eelkontrolli olemasolu. Vaadeldav põhiõigus nõuab aga, et isikule oleks tagatud hilisem tõhus kohtulik kontroll kasutatud abinõu põhjendatuse ja lubatavuse hindamiseks.

Üldine valdusse sisenemise ja selle läbivaatuse õigus on politseil KorS §-de 50 ja 51 alusel ning selles sätestatud eesmärgid vastavad avaliku korra kaitse, tervise, teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitse ning kuriteo tõkestamise eesmärkidele. Vaid erandjuhtudel on sisenemine ja läbivaatus lubatud ilma valdaja juuresolekuta. Selline õigus on ka abipolitseinikul (APolS §16 lg 1). Valduse läbivaatuseks, v.a äriruumi läbivaatuseks selle tööajal kui isiku põhiõiguste intensiivsemaks riiveks (vt RKHKo 03.11.2015, 3-3-1-36-15), on vajalik kohtu luba (KorS § 51 lg 2).

JAS annab kaitsepolitsei ja teabeameti ametnikule õiguse julgeolekuasutuse juhi korraldusel läbi otsida isiku ruum, hoone, piirdega ala, sõiduk või arvutisüsteem, kui see on vajalik julgeoleku tagamiseks või kui on olemas piisavad andmed ettevalmistatava või toimepandava kuriteo kohta ning kui andmete kogumine on vajalik kuriteo tõkestamiseks (JAS § 26 lg 2). Neid toiminguid võib julgeolekuasutus volitada tegema lisaks ametnikule salajasele koostööle kaasatud isiku (JAS § 26 lg 4). Seadus annab julgeolekuasutuse juhile avara kaalutlusruumi ning läbiotsimine ei nõua kohtuniku luba. Seejuures ei ole nõutav isiku, kelle §-s 33 sätestatud õigust piiratakse, kohal viibimine või tema teadmine piirangust. Siiski näeb JAS ette halduskohtu loa nõude, kui on vaja varjatult siseneda ruumi, hoonesse, piirdega alale, sõidukisse või arvutisüsteemi teabe varjatud kogumiseks, salvestamiseks või selleks vajalike tehniliste abivahendite paigaldamiseks ja eemaldamiseks (JAS § 26 lg 3 p 5, § 27). On küsitav, kas varjatult sisenemine JAS mõttes on samatähenduslik varjatult sisenemisega KrMS tähenduses, mis hõlmab ka pettuslikku sisenemist (KrMS § 126³ lg 6). Kui KorS § 50 lg 5 näeb ette tingimusteta teavitamiskohustuse valdusse sisenemise korral juhul, kui isikut ennast juures ei viibi, siis JAS § 29 võimaldab isiku teavitamist ka hiljem, kui sellega ei kaasne mõni seaduses loetletud oht. EIK praktikas on korduvalt pööratud tähelepanu vajadusele tagada kodu puutumatuse riive korral tõhusad õiguskaitsevõimalused, sh võimalus pöörduda kohtusse (EIKo 5029/71, Klass jt vs. Saksamaa, 06.09.1978), ning peetud vajalikuks kodu puutumatuse piirangu menetluse detailset sätestamist seadusega (vt nt EIKo 46577/15, Ivanova ja Cherkezov vs. Bulgaaria, 21.04.2016 ja EIKo 56716/09, Harju vs. Soome, 15.02.2011 edasiste viidetega).

MKS annab maksuhalduri ametnikule maksude kogumise tagamiseks õiguse siseneda vaatluse eesmärgil maatükile, ehitisse või ruumidesse, kus toimub maksukohustuslase majandus- või kutsetegevus. Maksuhalduri ametnikul ei ole aga õigust teostada läbiotsimist, avada lukustatud ruume või panipaiku ega siseneda eluruumidesse neis elavate isikute tahte vastaselt (MKS § 72).

Õiguse valdusse sisenemiseks või selle läbivaatuseks annavad TKS § 62, AS § 49¹, TubS § 33, TuOS § 39, KemS § 39, KonkS § 54¹, VäetS § 30, KeeleS § 30, IKS § 57 ja LoKS § 60¹ Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Terviseameti, Tööinspektsiooni, Veterinaar- ja Toiduameti, Maksu- ja Tolliameti, Konkurentsiameti, Päästeameti, Põllumajandusameti, Lennuameti, Veeteede Ameti, Keskkonnainspektsiooni, Keeleinspektsiooni, Andmekaitse Inspektsiooni, Kaitseministeeriumi ja KOV ametnikule. Kõigil neil juhtudel tuleb õigustust kodu puutumatuse riiveks otsida avaliku korra kaitse laiast tõlgendusest (vt II ptk sissejuhatust ja § 26 komm 14). Ka mitmetes muudes seadustes on antud pädevatele ametiisikutele õigus siseneda valdusse avaliku korra kaitseks.

Lisaks kodu puutumatuse riive seaduslikule alusele peab riive olema proportsionaalne (vt II ptk sissejuhatus ja § 11 komm-d). Kohtuasjas McLeodvs. Ühendkuningriik (EIKo 24755/94, McLeod vs. Ühendkuningriik, 23.09.1998) leidis EIK, et politsei sisenemine kaebaja majja rahu rikkumise ärahoidmiseks ei olnud kooskõlas EIÕK art-ga 8. Politsei sisenes majja selleks, et ära hoida vahejuhtumid, mis oleksid võinud tekkida seetõttu, et kaebaja endine abikaasa püüdis majast ära viia esemeid. Sedastati, et sekkumise eesmärk oli korratuse või kuriteo ärahoidmine, kuid vahendid, mida politsei kasutas, ei olnud selle eesmärgiga proportsionaalsed. Politsei ei teinud kindlaks, kas endisel abikaasal oli õigus kaebaja koju siseneda. Kui politseile sai teatavaks, et kaebaja ise ei ole kodus, ei oleks politseiametnikud tohtinud majja siseneda, sest neile pidanuks olema selge, et korratuse või kuriteo oht on väike või olematu. EIKo 28867/03, Keegan vs. Ühendkuningriik, 18.07.2006 käsitletud juhul tungisid politseinikud korterisse, et läbi otsida röövimises kahtlustava isiku korter, kuigi kahtlusalune oli lahkunud eluruumist juba pool aastat tagasi ja selles elasid uued üürnikud. Kohus heitis ette, et politsei ei uurinud enne eluruumi sisenemist piisavalt, kas kahtlusalune elab endiselt selles eluruumis. Asjaolu, et politsei tegevus pole tahtlikult õigusvastane, ei ole alati otsustava tähtsusega kodu puutumatuse õiguspärasuse hindamisel.

Lisaks eesmärgile kaitsta isikut võimude meelevaldse sekkumise eest kodu puutumatusse on vaadeldaval sättel ka eesmärk kaitsta isiku õigust riigi positiivsele tegevusele, et tagada kodu puutumatuse kaitse kolmandate isikute sekkumise eest.

Riigi positiivne tegevus väljendub eelkõige selles, et kodu puutumatuse tagamiseks nähakse ette karistusõiguslikud kaitsevahendid. KarS tunnistab süüteoks omavolilise sissetungi võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale (KarS § 266, vt nt RKKKo 29.04.2011, 3-1-1-23-11), ebaseadusliku läbiotsimise või väljatõstmise (KarS § 314) ning ebaseadusliku jälitustegevuse ja teabe varjatud kogumise (KarS § 315). Eluruumi või valdusse omavoliline sissetungimine võib tekitada hädakaitseseisundi, mis võib õigustada kahju tekitamist sissetungijale (vt RKKKo 25.03.2004, 3-1-1-17-04). Samuti tuleb avaliku võimu organi poolt valdusse sisenemise või selle läbivaatuse ajal ja järel tagada, et kõrvalised isikud ei pääseks valdusse ilma elaniku loata. Kodu puutumatuse kaitseks võimaldab seadus kehtestada lähenemis- ja suhtluskeelde ning liikumispiiranguid (VÕS § 1055, KrMS § 141¹, KarS § 331²; RKTKm 29.04.2020, 2-18-1221/56), kuid sellised keelud ei peaks riivama omakorda adressaadi õigusi (sh õigust kodu puutumatusele) rohkem, kui keelu eesmärgist tulenevalt on proportsionaalne (RKKKo 06.08.2010, 3-1-1-59-10).

Lisaks karistusõiguse ja haldusõiguse normidele kaitsevad kodu kui valduse puutumatust ka eraõiguse normid. VÕS sätestab võimaluse isiklike õiguste kahjustamise korral õigusvastase käitumisega nõuda tekitatud kahju hüvitamist (VÕS 53. ptk).