EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS - KOMMENTEERITUD VÄLJAANNE

Paragrahv sätestab kohtunike immuniteedi, eristades seejuures esimese ja teise astme kohtunikke (lg 1) ning riigikohtunikke, sh Riigikohtu esimeest (lg 2). Sätte eesmärk on kohtute kui põhiseadusliku institutsiooni kaitse (vt ka RKPJKo 15.01.2016, 3-4-1-30-15, p 27). Erinevalt Riigikogu liikmest ja samamoodi nagu Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri ja õiguskantsleri puhul ammendub kohtunike PS-ga tagatud immuniteet üksnes kriminaalvastutusele võtmise erikorraga (vt ka RKPJKo 17.02.2014, 3-4-1-54-13, p 22). Kriminaalvastutusele võtmise mõiste kohta vt § 76 komm 13. Seadusandja on kohtunike immuniteedi ulatust võrreldes PS-s sätestatuga siiski laiendanud, nähes ette erikorra ka kohtunike suhtes mõnede menetlustoimingute tegemiseks (vt komm 3). Immuniteet kehtib kohtuniku kogu ametiaja vältel, olenemata sellest, kas kuriteokahtluse esemeks olev tegu on pandud toime enne tema volituste tekkimist või ametisoleku ajal (KrMS § 375 lg 2).

Kohtunike kriminaalvastutusele võtmise erikord on sätestatud KrMS 14. ptk-s ja KS § 3 lg-tes 3–4, riigikohtunike osas kohaldatakse ka RKKTS 18. ptk. Selle korra kohaselt saab Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku kohta süüdistusakti koostada ainult õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul; esimese või teise astme kohtuniku kohta saab süüdistusakti koostada ainult Riigikohtu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul. Sama korda tuleb analoogia korras kohaldada ka kohtunikuga KrMS §-s 245 nimetatud kokkuleppe sõlmimiseks või esimeseks menetlustoiminguks, mis tehakse isiku suhtes pärast temal kohtuniku volituste tekkimist, kui süüdistusakt on koostatud või kokkulepe sõlmitud enne seda (vt ka § 76 komm-d 13–14). Õiguskantsler või Riigikohus võib jätta ettepaneku Riigikogule või Vabariigi Presidendile tegemata ja riigi peaprokuröri taotluse põhistatult tagastada üksnes juhul, kui süüdistuse esitamine oleks poliitiliselt erapoolik või muul põhjusel ilmselgelt põhjendamatu. Kommenteeritavas paragrahvis nimetatud õiguskantsleri või Riigikohtu ettepaneku tegemise ja Riigikogu või Vabariigi Presidendi nõusoleku andmise kriteeriumide kohta vt ka § 76 komm 16 ja § 139 komm 33. Riigikogu või Vabariigi Presidendi otsus anda nõusolek kohtuniku kohta süüdistusakti koostamiseks peatab kohtuotsuse jõustumiseni kohtuniku ametikohustuste täitmise.

Lisaks põhiseaduslikult nõutavale kriminaalvastutusele võtmise erikorrale näeb KrMS 14. ptk ette, et Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku võib kahtlustatavana kinni pidada ning tema suhtes võib kohaldada tõkendit, vara arestimist ning läbivaatust, kui selle kohta on saadud riigi peaprokuröri taotluse alusel õiguskantsleri nõusolek (KrMS § 377 lg 1). Esimese ja teise astme kohtuniku suhtes võib neid menetlustoiminguid teha, kui selle kohta on saadud riigi peaprokuröri taotluse alusel Vabariigi Presidendi nõusolek (KrMS § 377 lg 2). Sellist nõusolekut ei ole siiski tarvis, kui kohtunik tabatakse esimese astme kuriteo toimepanemiselt. KrMS § 126¹ lg 6 piirab kohtuniku jälitustoimingusse kaasamist.

KS § 111 lg 4 näeb ette ka rahvakohtuniku immuniteedi, sätestades, et rahvakohtunikule võib ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult tema tööpiirkonna maakohtu esimehe nõusolekul.