EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS - KOMMENTEERITUD VÄLJAANNE

Riigikontrolöril on õigus osaleda Vabariigi Valitsuse istungitel ja oma ülesannetesse kuuluvates asjades ka sõna võtta. Selle õiguse kasutamise eelduseks on, et riigikontrolör teab, kus ja millal valitsuse istungid toimuvad, ning tal on juurdepääs istungil arutatavale materjalile. Praktikas on riigikontrolöril võimaldatud osaleda ka valitsuskabineti nõupidamistel, mida PS ei käsitle.

Riigikontrolöri ja õiguskantsleri õigus Riigikogu ja valitsuse istungitel osaleda on PS-s sätestatud erinevalt. Õiguskantslerile on PS §-ga 141 tagatud võimalus võtta sõnaõigusega osa Riigikogu istungist, riigikontrolörile PS-s sellist õigust ette ei nähta. Mõlemad võivad osa võtta Vabariigi Valitsuse istungitest, seejuures on erinev, et PS näeb riigikontrolörile ette sõnaõiguse tema ülesannetesse kuuluvais asjus, õiguskantsleri sõnaõigust tema pädevusse kuuluvate küsimustega ei piirata. Kirjalikke küsimusi ja arupärimisi saab esitada nii õiguskantslerile kui ka riigikontrolörile (PS § 74, RKKTS §-d 139, 147), mõlemal on ka õigus viibida Riigikogu istungisaalis (RKKTS § 58).

Riigikontrolöri osalemine hiljem auditeerimise objektiks olevate otsuste tegemisel võib Riigikontrolli töö intensiivsust ja erapooletust – vähemalt näiliselt – ohustada. Teisalt on Eesti huvides kõigiti vältida kahjulikke otsuseid. Kui Riigikontroll on valitsuse istungiks ettevalmistatavaid materjale analüüsides leidnud, et võib tekkida vigu ja probleeme avaliku sektori raha ning muu vara kasutamisel, on mõistlik oma seisukohad ja kaalutlused valitsusele teatavaks teha, välistamata samas võimalust hiljem antud teemat ka auditeerida. Riigikontrolör saab täitevvõimu otsustusprotsessi selles etapis osutada eelkõige otsuste tegemisega kaasnevatele riskidele, aga mitte anda ennetavalt kindlust otsuse seaduslikkuse, säästlikkuse, tõhususe või tulemuslikkuse kohta. Ühtlasi annab võimalus osaleda Vabariigi Valitsuse istungitel ja tutvuda materjalidega hea aluse auditite kavandamiseks.

PS annab riigikontrolörile Riigikontrolli juhtimisel samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhina. See tähendab, et riigikontrolör juhib Riigikontrolli iseseisvalt ja ainuvastutavalt ning tal on ametkonna juhtimisel samad õigused, mis on VVS-ga antud ministritele. Riigikontrolöri konkreetsed ülesanded Riigikontrolli juhtimisel sätestab RKS. Riigikontrolör määrab Riigikontrolli auditiosakondade ja teenistuste arvu, nimetused, tegevusvaldkonnad ja koosseisu; kehtestab Riigikontrolli töökorra, kontrollimise juhised, isikuandmete kaitse ja muud Riigikontrolli tööks vajalikud eeskirjad; nimetab Riigikontrolli ametnikud ametisse ja vabastab nad; sõlmib töötajatega töölepingud ja lõpetab need; tagab Riigikontrolli eelarve kavandi ja aastaaruande koostamise ning esitamise seaduses sätestatud korras. Riigikontrolli ametnike ja töötajate sõltumatuse ja erapooletuse tagamiseks kehtestab Riigikontrolli palgajuhendi, lisatasud ja preemiad ning nende maksmise korra riigikontrolör, võttes aluseks Riigikontrolli eelarve. RKS nimetab teisigi ülesandeid. Riigikontrolör annab oma ülesannete täitmiseks käskkirju. RKS järgi on vastutus Riigikontrolli sisulise töö eest jagatud peakontrolöridega: üldjuhul kirjutavad nemad auditiaruandele alla.