EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS - KOMMENTEERITUD VÄLJAANNE

Paragrahvis nimetatud seaduseks on RVS. Selle seaduse alusel on Vabariigi Valitsus andnud välja hulga määrusi. RVS ei reguleeri riigi kui omaniku õigusi ja kohustusi suhetes teiste isikutega. Need suhted jäävad tsiviilõiguse normide (eelkõige AÕS ja VÕS) reguleerida. Sätte eesmärk on reguleerida riigiasutuste omavahelisi suhteid riigi vara valitsemisel, et oleks tagatud riigi vara heaperemehelik kasutamine. Riigi vara suhtes ei kehti PS §-s 32 toodud omandi kaitse põhimõtted. Riigi vara üleandmist teistele isikutele või üleandmist teise riigiasutuse kasutusse võib reguleerida ka seadusest alamal seisvate õigusaktidega, juhindudes PS § 114 alusel välja antud RVS-st.
RVS-s sätestatud ning nimetatud seaduse alusel väljaantud määrustes konkretiseeritud eeskirjad kehtivad vaid sellise riigivara suhtes, mis on kantud riigivara registrisse ja nii-öelda püsivalt riigi oma. RVS ei kohaldata omandireformi käigus toimunud vara tagastamisele, munitsipaliseerimisele ja erastamisele.
Samuti ei reguleeri RVS riigivara soetamist. Vara soetamine või kasutuslepingute alusel kasutusse võtmine toimub vastavalt riigieelarves selleks otstarbeks ette­nähtud summadele ning RHS-s sätestatud menetluse kohaselt.

TsÜS § 25 lg 2 kohaselt on riik ja KOVü avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kommenteeritav paragrahv puudutab riigile kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kuuluvat vara. Munitsipaalvara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab KOV voli­kogu. Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud valdavad, kasutavad ja käsutavad oma vara vastavalt RVS sätetele, kui vastava isiku tegevuse aluseks olevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Riik teostab juriidilise isiku tsiviilõigusi ja täidab tsiviilkohustusi oma asutuste kaudu. Riigivaraga seotud õigusi ja kohustusi täidab riik riigivara valitsejate kaudu, kelleks on RVS kohaselt Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohus, Riigikantselei ja ministeeriumid, erandjuhtudel ka Maa-amet ja Riigimetsa Majandamise Keskus. Riigivara valitsejal on kõik seadusest tulenevad omaniku, aktsionäri, liikme jne õigused.

TsÜS § 66 kohaselt on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Kommenteeritavas paragrahvis on mõistel „vara“ kitsam tähendus, mis hõlmab vaid riigi omandisse kuuluvaid asju ja varalisi õigusi (esemeid). Valdamine on tegelik võim asja üle, kasutamine on asja ka­sulike omaduste tarbimine ning käsutamine on asja saatuse üle otsustamine. RVS kõige olulisemateks säteteks tuleb pidada neid, mis reguleerivad riigi vara käsutamist, st kasutada andmist, võõrandamist ning kasutamiskõlbmatu vara mahakandmist ja hävitamist. Seaduses toodud piirangute eesmärk on tagada riigi vara otstarbekas ja efektiivne kasutamine ning tehingute läbipaistvus.

Riigi vara hulka kuuluvad ka osalused eraõiguslikes juriidilistes isikutes. Riik võib omandada osalusi aktsiaseltsides ja osaühingutes, olla mittetulundusühingu liige ja sihtasutuse asutaja. Keelatud on riigi osalemine täis- ja usaldusühingus ning tulundusühistus (v.a hooneühistu), samuti sellistes välismaistes juriidilistes isikutes, mille liikmel on piiramatu vastutus. Riigi osalemist rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides (nt Rahvusvaheline Valuutafond või Euroopa stabiilsusmehhanism) reguleerivad välislepingud (vt § 116 komm 8), RVS selliste organisatsioonide osalustele ei kehti. Riigi vara paigutamisel mitterahalise sissemaksena eraõigusliku juriidilise isiku kapitali muutub see vara eraõigusliku juriidilise isiku omandiks ega allu enam RVS regulatsioonile. Riik saab tema osalusega juriidilise isiku varaga tehingute tegemist kontrollida ainult oma esindajate kaudu selle juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorganites. RVS kehtib riigile kuuluvate aktsiate või osade võõrandamisel.