EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS - KOMMENTEERITUD VÄLJAANNE

Paragrahvi esimene lõige sätestab Vabariigi Valitsuse liikme immuniteedi (vrd 1937. a PS § 67 ja 1937. a PS § 58 lg 1). Sätte eesmärk on Vabariigi Valitsuse kui põhiseadusliku institutsiooni kaitse (vt ka RKPJKo 15.01.2016, 3-4-1-30-15, p 27). Erinevalt Riigikogu liikmest ja samamoodi nagu Vabariigi Presidendi, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kohtunike puhul ammendub valitsuse liikmetele PS-ega tagatud immuniteet üksnes kriminaalvastutusele võtmise erikorraga (vt ka RKPJKo 17.02.2014, 3-4-1-54-13, p 22). Kriminaalvastutusele võtmise mõiste kohta vt § 76 komm 13. Seadusandja on peaministri ja ministrite immuniteedi ulatust võrreldes PS-s sätestatuga siiski laiendanud, nähes ette erikorra ka Vabariigi Valitsuse liikme suhtes mõnede menetlustoimingute tegemiseks (vt komm 3). Immuniteet kehtib Vabariigi Valitsuse liikme kogu ametiaja vältel, olenemata sellest, kas kuriteokahtluse esemeks olev tegu on pandud toime enne tema volituste tekkimist või ametisoleku ajal (KrMS § 375 lg 2).

Vabariigi Valitsuse liikme kriminaalvastutusele võtmise erikord on sätestatud KrMS 14. ptk-s ja RKKTS 18. ptk-s. Selle korra kohaselt saab Vabariigi Valitsuse liikme kohta süüdistusakti koostada ainult riigi peaprokuröri taotluse alusel tehtud õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Sama korda tuleb analoogia korras kohaldada ka Vabariigi Valitsuse liikmega KrMS §-s 245 nimetatud kokkuleppe sõlmimiseks või esimeseks menetlustoiminguks, mis tehakse isiku suhtes pärast temal Vabariigi Valitsuse liikme volituste tekkimist, kui süüdistusakt on koostatud või kokkulepe sõlmitud enne seda (vt ka § 76 komm-d 13–14). Õiguskantsler võib jätta ettepaneku Riigikogule tegemata ja riigi peaprokuröri taotluse põhistatult tagastada üksnes juhul, kui süüdistuse esitamine oleks poliitiliselt erapoolik või muul põhjusel ilmselgelt põhjendamatu. Kommenteeritavas paragrahvis nimetatud õiguskantsleri ettepaneku tegemise ja Riigikogu nõusoleku andmise kriteeriumide kohta vt ka § 76 komm 16 ja § 139 komm 33. Riigikogu otsus anda nõusolek Vabariigi Valitsuse liikme kohta süüdistusakti koostamiseks peatab kohtuotsuse jõustumiseni Vabariigi Valitsuse liikme ametikohustuste täitmise.

Lisaks põhiseaduslikult nõutavale kriminaalvastutusele võtmise erikorrale näeb KrMS 14. ptk ette, et Vabariigi Valitsuse liikme võib kahtlustatavana kinni pidada ning tema suhtes võib kohaldada tõkendit, vara arestimist ning läbivaatust, kui selle kohta on saadud riigi peaprokuröri taotluse alusel õiguskantsleri nõusolek (KrMS § 377 lg 1). Sellist nõusolekut ei ole siiski tarvis, kui (pea)minister tabatakse esimese astme kuriteo toimepanemiselt. KrMS § 126¹ lg 6 piirab Vabariigi Valitsuse liikme jälitustoimingusse kaasamist.

Süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine lõpetab kommenteeritava paragrahvi teise lõike kohaselt Vabariigi Valitsuse liikme volitused automaatselt. Samasuguse tingimuse näeb PS ette ka Riigikogu liikme (§ 64 p 2) ja Vabariigi Presidendi (§ 82 p 2) puhul. Vabariigi Valitsuse liikme volitused lõpevad kohtuotsuse jõustumise hetkest ja sõltumata sellest, kas valitsuse liige tunnistatakse süüdi tahtlikult või ettevaatamatusest toime pandud kuriteos või kas teda karistatakse vangistusega. Kui süüdimõistetu on peaminister, tuleb Vabariigi Valitsusel tagasi astuda. Kui Vabariigi Valitsus astub tagasi peaministri kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu, teeb selle Riigikogule teatavaks Vabariigi President järgmisel päeval pärast kohtult teate saamist (VVS § 10 lg 4).