EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS - KOMMENTEERITUD VÄLJAANNE

PS § 98 eesmärk on anda Vabariigi Valitsusele võimalus survestada Riigikogu võtma vastu eelnõu, mida valitsus peab oma programmi elluviimiseks hädavajalikuks. Parlamendi vähemusel on seaduseelnõu menetluses võimalik täita olulist rolli, nii sisuliste muudatuste sisseviimise kui ka eelnõu vastuvõtmise takistamise teel. Ent opositsioon ei saa eelnõu menetlemist takistada lõputult. Võimalus siduda eelnõu vastuvõtmine usaldusküsimusega tagab parlamendi enamuse tahte elluviimise (Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee, lk 799 ja 847).

Usaldusküsimusega seotakse eelnõu praktikas eelkõige siis, kui on oodata, et Riigikogu opositsioon soovib parlamentaarse obstruktsionismi teel takistada eelnõu menetlemist. Obstruktsiooni ülemäärane kasutamine ei aita kaasa sisulisele parlamentaarsele debatile. Riigikohus on hinnanud, et eelnõu sidumine usaldusküsimusega järgib PS-st tulenevat eesmärki, kui seda kasutatakse parlamendi ja valitsuse suhetes tekkiva ummikseisu lahendamiseks ja eelnõu vastuvõtmine on valitsuse hinnangul tema poliitika elluviimiseks vältimatu (RKÜKo 20.10.2020, 5-20-3/43).

Eesti parlamentaarses riigikorras kuulub seadusandlik võim Riigikogule (PS § 59), kuid eelnõu sidumine usaldusküsimusega võimaldab Riigikogu eelnõu menetlemisest sisuliselt välja jätta (vt komm 4). Sellise võimaluse kasutamisega liialdamine pole kooskõlas parlamentaarse demokraatia põhimõttega. Parlamentaarset debatti pärsib nii obstruktsionismi ülemäärane kasutamine (vt komm 2) kui ka eelnõu usaldusküsimusega sidumine.

Usaldusküsimusega seotud eelnõu menetlemisel muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda, küsimuste ja sõnavõttude hulk on piiratud. Riigikogu komisjon menetlust ei juhi, eelnõus muudatuste tegemise ja selle Riigikogu täiskogu päevakorda panemise otsustab Vabariigi Valitsus. Kui muidu on eelnõu algatajal igal ajal õigus see tagasi võtta, siis usaldusküsimusega seotud eelnõu tagasi võtta ei saa. Ehk kui on juba otsustatud usaldusküsimusega sidumine, pole valitsusel usaldushääletusest taganemisteed. Usaldusküsimusega saab eelnõu siduda nii algatamisel kui ka enne selle teist või kolmandat lugemist. Vabariigi Valitsus võib usaldusküsimusega siduda ainult enda algatatud eelnõu.

Usaldusküsimusega seotud eelnõu vastu võtmata jätmine kujutab endast küll sisuliselt umbusalduse avaldamist Vabariigi Valitsusele. Kuid usaldusküsimusega seotud eelnõu vastu võtmata jätmine ei anna siiski Vabariigi Valitsusele õigust vastukäiguna taotleda Vabariigi Presidendilt Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamist. Nimelt on valitsuse õigus teha ettepanek kuulutada välja erakorralised valimised § 97 lg-s 4 sõnaselgelt ja ühemõtteliselt seostatud üksnes Riigikogu liikmete algatatud umbusalduse avaldamisega valitsusele või peaministrile § 97 alusel. Paragrahvi 78 p 3, mis annab Vabariigi Presidendile Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamise pädevuse, nimetab § 97 ja jätab nimetamata § 98. Tõlgendus, mille järgi usaldusküsimusega seotud eelnõu vastu võtmata jätmise tagajärjed on samasugused kui Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamisel, laiendaks § 97 lg-s 4 sätestatud Vabariigi Valitsuse võimalusi algatada Riigikogu erakorraliste (ennetähtaegsete) valimiste väljakuulutamise menetlus ja sisuliselt tähendaks seda, et Vabariigi Valitsusele avaneks populistliku eelnõu abil võimalus algatada Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamise menetlus endale sobival ajahetkel.

Praktikas on PS § 98 võimalust kasutatud siiski suhteliselt harva. Viimati seoti usaldusküsimusega kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu (Riigikogu võttis seaduse vastu 11.03.2020). Näiteks 2015. a sidus valitsus usaldusküsimusega kolm eelarvet mõjutavat eelnõu, mis olid vajalikud mitmete maksude ja toetuste muutmiseks (15.06.2015 võeti vastu sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus ja riiklike peretoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus). Usaldusküsimusega sidus valitsus ka Riigikogus 20.09.2009 heaks kiidetud riigi 2009. a lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse.

Seaduseelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega sidumist reguleerivad peale PS § 98 veel VVS ning RKKTS.