EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS - KOMMENTEERITUD VÄLJAANNE

Umbusaldusavaldus on parlamentaarsele riigile omane instituut, mis lähtub sellest, et parlamendil on valitsuse tegevuse üle poliitilise kontrolli õigus ja ametis oleval valitsusel peab olema parlamendi usaldus. Kaudselt tagab umbusaldusavalduse võimalus ka valijate kontrolli valitsuse üle.

Valitsusele või selle liikmele umbusalduse avaldamist reguleerib peale § 97 veel RKKTS. PS § 97 reguleerib umbusalduse avaldamise protseduuri detailselt.

Peaministrile või valitsusele umbusalduse avaldamise korral eristatakse konstruktiivset ja destruktiivset umbusaldusavaldust. Konstruktiivse umbusaldusavalduse korral peavad umbusaldusavalduse algatajad tegema teatavaks oma peaministri­kandidaadi, kes saab valitsuse moodustamise ülesande, kui parlament on avaldanud peaministrile või kogu valitsusele umbusaldust. Destruktiivse umbusaldusavalduse korral sellist kohustust pole. Konstruktiivse umbusaldusavalduse eeliseks on, et sel juhul on väga suure tõenäosusega tagatud uue valitsuse moodustamine ja sellega seoses stabiilne valitsemine ning välistatud on kergekäeline umbusaldus­avalduse algatamine.

PS ei nõua konstruktiivset umbusaldusavaldust. PS-st alamalseisvate seadustega ei saa sätestada kohustuslikku konstruktiivset umbusaldusavaldust, sest § 89 nõuab, et peaministrikandidaadi esitab Vabariigi President. Miski ei takista aga umbusaldus­avalduse algatajatel teatavaks tegemast oma peaministrikandidaati. Selline peaministri­kandidaadi teatavakstegemine ei ole presidendile õiguslikult siduv, kuid poliitiliselt peab president sellise teatavakstegemisega arvestama, sest presidendi poolt esitatav peaministrikandidaat peab § 89 kohaselt saama Riigikogu usalduse. President peab arvestama ka samas paragrahvis sätestatud võimalusega, et peaministrikandidaadi ülesseadmine võib minna Riigikogu kätte. Konstruktiivse umbusaldusavalduse puhul on tulevane koalitsioon tõenäoliselt umbusaldusavalduse tegemise ajaks juba sündinud. Nõuab ju § 97 lg 1 umbusalduse avaldamiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust.

PS § 97 lg-st 6 tuleneb, et umbusaldusavalduse algatajad peavad tegema teatavaks umbusalduse avaldamise konkreetse ajendi. Põhimõtteliselt võib ajend olla nii õiguslik kui ka poliitiline rahulolematus valitsuse tegevusega. Riikides, kus tunnistatakse umbusaldusavalduse võimalust, on ajend harilikult poliitiline. PS ega ükski seadus ei sea piiranguid umbusalduse avaldamise motiividele.

Umbusalduse avaldamist saab algatada vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust. Selle sätte eesmärk on vähendada juba ette teada perspektiivitute umbusaldusavalduste hulka ja Riigikogu ülekoormamist nende arutamisega, samuti umbusalduse avaldamise algatamist obstruktsiooni eesmärgil. Umbusalduse avaldamise algatamiseks tuleb Riigikogu istungil esitada kirjalik nõue.

PS nõue, et umbusalduse avaldamine võib tulla otsustamisele kõige varem ülejärgmisel päeval pärast selle algatamist, annab valitsusele või selle liikmele võimaluse ette valmistada vastusamme. Samuti vähendab see nõue tõenäosust, et umbusaldust avaldatakse kergekäeliselt. Valitsus võib aga põhjuseid ära näitamata nõuda ka umbusaldusavalduse kiiremat otsustamist.

Lähemalt sätestab umbusaldusavalduse menetlemise korra RKKTS. Umbusalduse avaldamise nõude arutamine ja otsustamine peavad toimuma ühel ja samal istungil. Valitsusliige, kelle suhtes umbusalduse avaldamine algatati, peab arutelu ajal viibima Riigikogu istungil ning vastama Riigikogu liikmete küsimustele. Riigikogu liige võib esitada ühe suulise küsimuse. Umbusalduse avaldamise arutelul avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad, kusjuures esimesena saab sõna ühe sellise fraktsiooni esindaja, kelle liikmed on umbusalduse avaldamise algatajateks. Umbusalduse avaldamise arutelul avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad, kusjuures esimesena saab sõna ühe sellise fraktsiooni esindaja, kelle liikmed on umbusalduse avaldamise algatajateks. Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja umbusalduse avaldamise hääletamisele.

Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile on avaldatud umbusaldust, kui umbusalduse avaldamise poolt on Riigikogu koosseisu enamus. Et umbusaldusavalduseks on vaja parlamendi aktide vastuvõtmiseks tavaliselt vajalikust häälteenamusest suuremat häälteenamust, on riikide praktikas laialt levinud ja selle eesmärk on vältida olukorda, kus valitsuse saatus võiks sõltuda juhuslikult kujunenud häälteenamusest parlamendis. Umbusalduse avaldamine vormistatakse Riigikogu otsusena.

Kui umbusaldust avaldati valitsusele või peaministrile, siis astub tagasi terve valitsus (§ 92 lg 1 p-d 2 ja 3). See on parlamentaarne tava. Kui umbusaldust avaldati ministrile, siis teatab Riigikogu esimees sellest Vabariigi Presidendile, kes vabastab ministri ametist (§ 97 lg 5).

Kui umbusaldust avaldati tervele valitsusele või peaministrile, siis võib valitsus § 97 lg 4 järgi teha Vabariigi Presidendile ettepaneku kuulutada välja Riigikogu erakorralised valimised. Valitsuse ettepanek pole presidendile siduv. Tegemist on ainsa juhtumiga, mil PS annab presidendile õiguse kaaluda Riigikogu ennetähtaegsete valimiste väljakuulutamist. Presidendil on § 97 lg 4 järgi otsustamiseks aega kolm päeva.

PS-ga antud võimalus kuulutada sel viisil välja erakorralised valimised püüab ühelt poolt vältida kergekäelist umbusaldusavaldust ja teiselt poolt vajadust läbida §-s 89 sätestatud valitsuse moodustamise pikaajaline protseduur olukorras, kus Riigikogu olemasoleva koosseisu juures on uue valitsuse moodustamine vähetõenäoline.

Kui peaministrile või Vabariigi Valitsusele on umbusaldust avaldatud erakorralise või sõjaseisukorra ajal või kolme kuu kestel enne nimetatud seisukorra lõppemist, siis tulenevalt §-st 131 ei ole sellise perioodi kestel võimalik välja kuulutada ega korraldada Riigikogu erakorralisi valimisi (vt § 131 komm 6). Kui Vabariigi President on umbusalduse avaldamise tõttu tagasi astunud valitsuse ettepanekul § 99 lg 4 alusel välja kuulutanud Riigikogu erakorralised valimised, siis pole tarvis moodustada lühiajalist vahevalitsust. Umbusalduse osaks saanud valitsus jätkab oma ülesannete täitmist ajani, mil Riigikogu uuelt koosseisult usalduse pälvinud peaministrikandidaadi valitsus astub ametisse §-s 91 sätestatud korras.

PS § 97 lg 6 keelab luhtunud umbusaldusvaldust samal alusel korrata enne kolme kuu möödumist eelmisest umbusaldushääletusest. Selle sätte eesmärk on vältida umbusaldus­avalduse asjatut menetlemist olukorras, kus Riigikogu seisukoht pole tõenäoliselt veel muutunud. Tegelikkuses ei pruugi see säte eesmärki täita, sest PS ei takista uue umbusaldusavalduse algatamist mõnel teisel alusel.

Umbusaldusavalduse asemel ei saa valitsusele või selle liikmele tauniva hinnangu andmiseks algatada § 65 p-s 11 nimetatud Riigikogu avaldust Eesti rahvale, sest § 97 sätestab spetsiaalse aluse ja protseduuri sellise hinnangu andmiseks ning hinnangu õiguslikud tagajärjed.