EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS - KOMMENTEERITUD VÄLJAANNE

PS §-s 92 sätestatud valitsuse tagasiastumise alused on parlamentaarse riigi jaoks traditsioonilised. Selles sättes esitatud loetelu pole aga ammendav. Siin on sätestamata § 98 lg-s 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse tagasiastumise alus: Vabariigi Valitsus astub tagasi, kui Riigikogu ei võta vastu usaldusküsimusega seotud eelnõu (eelnõu usaldusküsimusega sidumise tagajärgede kohta vt § 98).

Lähemalt reguleerib Vabariigi Valitsuse tagasiastumist VVS.

PS § 92 lg 1 p 1 sätestab parlamentaarse tava, mille järgi valitsus astub tagasi parlamendi uue koosseisu kokkuastumisel. VVS järgi teatab Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest peaminister Riigikogu uue koosseisu esimesel istungil. Valitsuse tagasiastumisest teatab peaminister pärast Riigikogu uue koosseisu juhatuse valimist. Valitsus jätkab tööd, kuni uus valitsus ametisse astumisel annab ametivande Riigikogu ees (vt § 91 komm-d).

PS mõistekasutusest tulenevalt (vt § 64 lg 2 p 3 ja § 82 p 1) peaks peaministri tagasiastumine (§ 92 lg 1 p 2) tähendama ametist lahkumist tema enda otsuse põhjal. VVS aga sätestab peaministri kohustusliku tagasiastumise aluse, mida PS ei sätesta. VVS järgi peab peaminister tagasi astuma, kui Vabariigi Valitsus ministrite volituste lõppemise tõttu pole olnud 21 päeva otsustusvõimeline. VVS loeb valitsuse otsustusvõimeliseks, kui selle istungist võtab osa peaminister ja vähemalt pool valitsuse koosseisust. Praktikas on raske ette kujutada, et nii riigile kui ka enda ja oma erakonna poliitilisele tulevikule mõtlev peaminister oleks nõus 21 päeva juhtima valitsust, kes kvoorumi puudumise tõttu ei saa vastu võtta ühtegi otsust. Sellise tingimuse selge sõnastus väldib aga olukorda, kus ametis oleks otsustusvõimetu valitsus või valitsuse koalitsioonipartner(id) avaldaks peaministrile ja tema erakonnale poliitilist survet.

Tagasiastumisest teatab peaminister Vabariigi Presidendile viivitamatult. Tagasiastumisest peab peaminister teatama ka Riigikogus.

Peaministri surmast peab teda asendav minister VVS järgi teatama Vabariigi Presidendile viivitamatult pärast surmast teadasaamist. Asendav minister peab valitsuse tagasiastumisest teatama ka Riigikogus.

PS § 92 lg 1 p 3 sätestab parlamentaarse tava, et valitsus astub tagasi, kui parlament avaldab valitsusele või peaministrile umbusaldust (vt § 97 komm 10).

Kui Riigikogu ei võta vastu Vabariigi Valitsuse poolt usaldusküsimusega seotud seaduseelnõu, siis astub valitsus § 98 lg 2 alusel tagasi. Selline tagasiastumine on parlamentaarne tava. Usaldusküsimusega seotud eelnõu vastu võtmata jätmisest teatab Riigikogu esimees VVS järgi presidendile viivitamatult (eelnõu usaldusküsimusega sidumise kohta vt § 98 komm-d 2–4).

PS § 101 lg 2 sätestab Vabariigi Valitsuse liikme volituste lõppemise alusena tema suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise. Kui selline otsus on tehtud peaministri kohta, siis astub valitsus VVS järgi tagasi. Valitsuse tagasiastumise teeb Riigikogule teatavaks Vabariigi President.

Parlamentaarse tava järgi peab tagasi astunud valitsus jätkama oma tegevust uue valitsuse ametisse astumiseni. See põhimõte tuleneb ka § 92 lg-st 2, mille järgi Vabariigi President vabastab Vabariigi Valitsuse ametist uue valitsuse ametisse astumisel. VVS § 11 lg 1 aga sätestab sõnaselgelt, et tagasiastunud valitsus jätkab oma tegevust ajani, kui uus valitsus on ametisse astunud. Uue valitsuse ametisse astumise hetkeks loetakse ametivande andmist Riigikogu ees (PS § 91).

VVS § 11 lg 2 nõuab, et tagasiastunud valitsus hoiduks vältimatu vajaduseta põhimõtteliste või riigieelarve kulusid suurendavate otsuste tegemisest. Selline regulatsioon võib tunduda üleliigne, sest riigi kõigi tulude ja kulude eelarve võtab seadusena iga aasta kohta vastu Riigikogu (vt § 115 komm-d). Vabariigi Valitsus iseseisvalt ei saagi teha riigieelarve kulusid suurendavaid otsuseid. Ent riigieelarve üha üldisema sisu tõttu on Vabariigi Valitsusele jäetud kulude täpsema jaotuse osas oluline otsustusõigus. Tagasi astunud valitsus peaks hoiduma tegemast selliseid otsuseid, mille tagajärjena võiks tekkida olulised kulud tulevikus. Näiteks ei tohiks tagasi astunud valitsus otsustada investeeringuid ning uute asutuste või juriidiliste isikute loomist, kui sellega kaasnevad tulevikus täiendavad ülalpidamiskulud või muude tulevikukulude suurenemine. Ei saa aga asuda seisukohale, et tagasiastunud valitsus ei tohi esitada Riigikogule riigieelarve eelnõu või eelmise aasta kulutustest suuremate kuludega riigieelarvet, kui see on vajalik Riigikogus vastuvõetud seaduste täitmiseks.

Vabariigi Valitsuse vabastamine vormistatakse Vabariigi Presidendi otsusega ja see avaldatakse Riigi Teatajas. Vabastamisele eelneb presidendi otsus uue valitsuse ametisse astumise kohta ja uue valitsuse ametisse nimetamise kohta §-s 91 määratud korras.