EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS - KOMMENTEERITUD VÄLJAANNE

Paragrahv sätestab Vabariigi Presidendi immuniteedi (vrd 1937. a PS § 45 lg 1). Sätte eesmärk on Vabariigi Presidendi kui põhiseadusliku institutsiooni kaitse (vt ka RKPJKo 15.01.2016, 3-4-1-30-15, p 27). Erinevalt Riigikogu liikmest ja saamoodi nagu Vabariigi Valitsuse liikmete, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kohtunike puhul ammendub Vabariigi Presidendile PS-ga tagatud immuniteet üksnes kriminaalvastutusele võtmise erikorraga (vt ka RKPJKo 17.02.2014, 3-4-1-54-13, p 22). Kriminaalvastutusele võtmise mõiste kohta vt § 76 komm 13. Seadusandja on Vabariigi Presidendi immuniteedi ulatust võrreldes PS-s sätestatuga siiski laiendanud, nähes ette erikorra ka Vabariigi Presidendi suhtes mõnede menetlustoimingute tegemiseks (vt komm 3). Immuniteet kehtib Vabariigi Presidendile kogu tema ametiaja vältel, olenemata sellest, kas kuriteokahtluse esemeks olev tegu on pandud toime enne tema volituste tekkimist või ametisoleku ajal (KrMS § 375 lg 2). Vabariigi Presidendi immuniteet laieneb ka Riigikogu esimehele, kes § 83 lg 1 alusel täidab ajutiselt Vabariigi Presidendi ülesandeid (KrMS § 375 lg 4).

Vabariigi Presidendi kriminaalvastutusele võtmise erikord on sätestatud KrMS 14. ptk-s, VPTKS §-s 6 ja RKKTS 18. ptk-s. Selle korra kohaselt saab Vabariigi Presidendi kohta süüdistusakti koostada ainult riigi peaprokuröri taotluse alusel tehtud õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Sama korda tuleb analoogia korras kohaldada ka Vabariigi Presidendiga KrMS §-s 245 nimetatud kokkuleppe sõlmimiseks või esimeseks menetlustoiminguks, mis tehakse isiku suhtes pärast temal Vabariigi Presidendi volituste tekkimist, kui süüdistusakt on koostatud või kokkulepe sõlmitud enne seda (vt ka § 76 komm-d 13–14). Õiguskantsler võib jätta ettepaneku Riigikogule tegemata ja riigi peaprokuröri taotluse põhistatult tagastada üksnes juhul, kui süüdistuse esitamine oleks poliitiliselt erapoolik või muul põhjusel ilmselgelt põhjendamatu. Kommenteeritavas paragrahvis nimetatud õiguskantsleri ettepaneku tegemise ja Riigikogu nõusoleku andmise kriteeriumide kohta vt ka § 76 komm 16 ja § 139 komm 33. Riigikogu otsus anda nõusolek Vabariigi Presidendi kohta süüdistusakti koostamiseks peatab kohtuotsuse jõustumiseni Vabariigi Presidendi volitused (ametikohustuste täitmise). Volituste taastumise aluseks on Vabariigi Presidenti õigeksmõistev kohtuotsus või tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine. Süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega Vabariigi Presidendi volitused lõpevad (§ 82 p 2).

Lisaks põhiseaduslikult nõutavale kriminaalvastutusele võtmise erikorrale näeb KrMS 14. ptk ette, et Vabariigi Presidendi võib kahtlustatavana kinni pidada ning tema suhtes võib kohaldada tõkendit, vara arestimist ning läbivaatust, kui selle kohta on saadud riigi peaprokuröri taotluse alusel õiguskantsleri nõusolek (KrMS § 377 lg 1). Sellist nõusolekut ei ole siiski tarvis, kui Vabariigi President tabatakse esimese astme kuriteo toimepanemiselt. KrMS § 1261 lg 6 piirab Vabariigi Presidendi jälitustoimingusse kaasamist.