EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS - KOMMENTEERITUD VÄLJAANNE

Kommenteeritava paragrahvi lg 1 täiendab §-s 82 toodud volituste lõppemise aluseid juhuga, mil Vabariigi President on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma. Normitehniliselt ja loogiliselt tulnuks see anda § 82 loetelus. Põhjustena, mille tõttu president on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma, on VPTS-s mõistetud nii vaimsest kui ka füüsilisest tervisest tulenevaid põhjusi. Oluline on, et see võimetus oleks kestev, st püsiv ja pöördumatu; selle määramiseks on vajalik Riigikohtu otsus õiguskantsleri motiveeritud taotluse põhjal (PSJKS § 25 lg-d 3 ja 4). Taotlusele tuleb võimalusel lisada põhjendusi kinnitavad dokumendid (nt meditsiinilise kolleegiumi hinnang) ning § 28 lg 1 järgi on Riigikohtus võimalusel menetlusosaliseks ka isik, kelle kestvalt võimetuks tunnistamist taotletakse. Riigikohtu üldkogu teeb otsuse viivitamata ja see jõustub väljakuulutamise päeval.

Põhiseaduse Assamblees vaeti Vabariigi Presidendi asendamise kaht varianti: kas peaministri või Riigikogu esimehe poolt. 1937. a PS järgi oli asendajaks peaminister, kes ametisse astudes andis ka Vabariigi Presidendi pühaliku tõotuse.

Kommenteeritava lõigu kohaselt läheb Vabariigi Presidendi ülesannete ajutine täitmine Riigikogu esimehele juhul, kui:

1) Riigikohus on tunnistanud Vabariigi Presidendi kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma;
2) Vabariigi Presidendi volitused on teistel alustel lõppenud (PS § 82 p-d 1–3);

3) haiguse või muu takistuse tõttu on president ajutiselt võimetu oma ülesandeid täitma.

Nendel juhtudel teeb Vabariigi President motiveeritud kirjaliku avalduse Riigikogu esimehele, kellele lähevad volitused üle avalduse saamise momendist, st tuleb fikseerida kuupäev ja kellaaeg. Kui Vabariigi President on võimetu ise avaldust esitama või tema asukoht on üle 48 tunni teadmata, on see õiguskantsleri ülesanne.

Praktikas ei ole Vabariigi Presidendi ülesanded kordagi Riigikogu esimehele üle läinud.

Riigikogu esimehe volitused Riigikogu liikmena peatuvad Vabariigi Presidendi ülesannete täitmise ajaks ja tema asemele tuleb Riigikokku asendusliige RKKTS-s määratud korras. Vabariigi Presidendi ülesannete täitmise ajaks laienevad Riigikogu esimehele §-s 84 kehtestatud piirangud. Riigikogu esimehele Vabariigi Presidendi ülesannetes ei laiene sünnijärgse kodakondsuse ega vanuse nõue.

Riigikogu esimehe pädevus Vabariigi Presidendi ülesannete täitmisel on kahel juhul seatud sõltuvusse Riigikohtu nõusolekust: erakorraliste valimiste väljakuulutamisel ja seaduste väljakuulutamisest keeldumisel. Mõlemal juhul võib menetlusest Riigikohtus arvamuse andmise õigusega osa võtta õiguskantsler (PSJKS § 28 lg 5).
Esimesel juhul esitab Riigikogu esimees Riigikohtu üldkogule põhjendatud taotluse nõusoleku saamiseks erakorraliste valimiste väljakuulutamiseks PS § 89, 97, 107 või 119 alusel. PS §-de 89, 107 ja 119 alusel tuleb erakorralised valimised igal juhul välja kuulutada ning loogilist põhjendust Riigikohtu kaasamisele ei ole. PS § 97 (umbusalduse avaldamine peaministrile või Vabariigi Valitsusele) puhul on otsuse sidumine Riigikohtu hinnanguga põhjendatud.
Seaduste väljakuulutamisest keeldumisel on olukord problemaatilisem. PSJKS § 27 lg 3 nõuab, et taotluses anda nõusolek seaduse väljakuulutamisest keeldumiseks tuleb põhjendada, miks seadus võib olla vastuolus PS-ga või milliseid olulisi ühiskondlikke väärtusi seadusega eiratakse. PS § 107 lg 2 suhtes on tegemist erinormiga, sest nimetatud säte ei konkretiseeri motiive, mille alusel seaduse väljakuulutamisest keeldutakse. Vastava praktika puudumisel võib esitada ühe seisukoha, mille kohaselt Riigikohus piirdub taotluses esitatud põhiseaduslike motiivide (materiaalõiguslikud või menetluslikud) esinemise või puudumise konstateerimisega, st tunnistab ilmse või ka oletusliku probleemi olemasolu. Seda tingib viivitamatu menetluse nõue, s.o kiirus, mis ei võimalda Riigikohtul sügavuti minna.
Kui Riigikohus leiab, et taotlus anda nõusolek seaduse välja kuulutamata jätmiseks on seaduse PS-ga vastuolu tõttu põhjendatud, annab ta Riigikogu esimehele Vabariigi Presidendi ülesannetes nõusoleku seaduse väljakuulutamisest keelduda. Seejärel on Riigikogu esimehel Vabariigi Presidendi ülesannetes õigus saata seadus tagasi Riigikokku, korrates oma otsuses neid asjaolusid, mida ta tõi taotluses Riigikohtule. Otsusega koos saadetakse ärakiri Riigikohtu nõusolekust, mis võimaldab kontrollida PS § 83 lg 3 nõuete täitmist. Riigikohus kontrollib asja lahendamisel ka õigustloova akti vastavust PS-le ja tal on õigus tunnistada jõustamata õigustloov akt PS-ga vastuolus olevaks. Sellisel juhul on otsus suunis Riigikogule vetostatud seaduse muutmisel.
Kui aga Riigikohus keeldub andmast nõusolekut selleks, et Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi ülesannetes võiks keelduda seaduse väljakuulutamisest PS-ga vastuolu motiivil, kuulutab Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi ülesannetes seaduse viivitamata välja.
Kui Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi ülesannetes oma taotluses Riigikohtule motiveerib seaduse väljakuulutamisest keeldumist sellega, et seadus eirab olulisi ühiskondlikke väärtusi, siis võib rakendada sama skeemi, mis PS-ga vastuolu puhul: Riigikohus konstateerib vaidlustatava probleemi ilmset või oletuslikku olemasolu, sh võib Riigikohus võtta seisukoha selle kohta, kas taotluses toodu puhul on üldse tegemist oluliste ühiskondlike väärtustega.
PS § 107 lg 2 annab 14-päevase tähtaja, mille jooksul võib seaduse Riigikokku tagasi saata. VPTS § 12 lg 4 järgi peab Riigikohus otsuse nõusoleku andmise kohta tegema 14 päeva jooksul Riigikogu esimehe avalduse kättesaamisest. Seega on võimalus, et seadus jõuab Riigikokku tagasi kaks korda pikema aja pärast, kui PS ette näeb.Paragrahvi 82 lg-s 3 toodud piirangud on küsitavad ja tekitavad probleeme nii Riigikohtu pädevuse kui ka PS § 107 lg 2 määratud tähtaja seisukohalt.
5. Kui Vabariigi Presidendi ajutine võimetus täita oma ülesandeid (PS § 83 lg 1) kestab üle kolme kuu või tema volitused enne tähtaega lõpevad PS § 82 p-de 1, 2 või 3 või § 83 lg 1 (kestev võimetus) alusel, tuleb välja kuulutada Vabariigi Presidendi erakorralised valimised. PS § 131 lg 1 on erinorm § 83 lg 4 suhtes, s.o viimast ei saa rakendada erakorralise või sõjaseisukorra ajal ning nende lõppemisel võib § 83 lg-s 4 sätestatud kolmekuuline tähtaeg pikeneda veel kuni kolme kuu võrra.
VPTS § 8 lg 2 teeb erandi ja lubab korraldada erakorralisi valimisi ka PS § 131 lg-s 1 ettenähtud olukordades, kui Vabariigi President on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma. PS sellist erandit ette ei näe. Praktikas oleks see erand samuti probleemne.
Kui § 83 lg 4 tõlgendada nii, et Vabariigi Presidendi erakorraline valimine saab toimuda vaid Riigikogus (st nurjumise järel ei saa valimisi korraldada valimiskogus), siis oleks VPTS § 8 lg 2 põhimõtteliselt täidetav ja seda saaks laiendada ka § 82 p-dele 1, 2 ja 3 ning § 83 lg-le 1 (ajutine võimetus täita oma ülesandeid üle kolme kuu) tingimusel, et Riigikogu kokkutulemine (vastupidiselt §-s 109 sätestatule) on võimalik. Kui aga valimised lähevad valimiskokku, siis võib kujuneda probleemiks § 79 lg 5 nõuete täitmine (nt kui osa territooriumist ei ole faktiliselt Eesti riigi jurisdiktsiooni all), s.o valimiskogu legitiimsus.