EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS - KOMMENTEERITUD VÄLJAANNE

Presidendi volitused lõpevad ametist tagasiastumisega.
Põhiseaduse ekspertiisi komisjoni materjalides (lk 258–259) on asutud seisukohale, et PS § 130 lg 1 järgi on erakorralise ja sõjaseisukorra ajal Vabariigi Presidendi ametist lahkumine siin toodud alusel võimatu. Ametist tagasiastumiseks esitab Vabariigi President Riigikogu esimehele põhjendatud kirjaliku avalduse. Samal või järgmisel nädalal teeb Vabariigi President Riigikogus suulise avalduse oma tagasiastumise kohta. Kui Vabariigi President ei ole ise võimeline seda tegema, teeb seda Riigikogu esimees. Vabariigi Presidendi volitused loetakse lõppenuks ametist tagasiastumise teatavaks tegemise momendist Riigikogu istungil (VPTS § 10). Ajaloos on presidendi tagasiastumine enamasti tingitud sise- või välispoliitilistest pingetest, mis just erakorralise või sõjaseisukorra ajal on eriti aktuaalsed.

Presidendi volitused lõpevad teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega. Hetkest, mil Riigikogu annab nõusoleku Vabariigi Presidendile süüdistusakti koostamiseks, peatuvad Vabariigi Presidendi volitused ja lähevad üle Riigikogu esimehele. Vabariigi Presidendi ja teiste kõrgemate riigiametnike üle õigusemõistmise kolmeastmelise kohtusüsteemi asemel võiks nende üle mõista kohut Riigikohus, mis võimaldaks kiiremini uue presidendi valida. Süüdimõistva kohtuotsuse puhul Vabariigi Presidendi volitused lõpevad ning kuulutatakse välja Vabariigi Presidendi ennetähtaegsed valimised (vt § 85 komm-d).

Presidendi volitused lõpevad tema surma korral.
Presidendi volitused lähevad üle Riigikogu esimehele ja samal ajal kuulutatakse välja Vabariigi Presidendi valimised.

Kõigi kolme eelnimetatud volituste lõppemise aluse puhul tuleks välja kuulutada Vabariigi Presidendi erakorralised valimised ning § 131 lg 1 tingimuste olemasolul peaksid Riigikogu esimehe volitused Vabariigi Presidendi asendajana kestma uue presidendi valimiseni.

Presidendi volitused lõpevad uue Vabariigi Presidendi ametisse astumisega. Volitused lõpevad uue Vabariigi Presidendi poolt ametivande tekstile allakirjutamise momendist, mida kinnitab tekstile lisatav allakirjutamise kuupäev ja kellaaeg minutilise täpsusega.

Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse 26.01.2006 muudatustega laiendati oluliselt Vabariigi Presidendi ja ametist lahkunud presidendi ning nende pereliikmete hüvesid. Vabariigi Presidendi abikaasa ei ole parlamentaarses riigis eraldi institutsioon ega pea täitma rohkem esindusülesandeid kui riiklik ja välissuhtluse protokoll ette näeb. Riigipea abikaasa põhjendatud esinduskulude katmine on ka parlamentaarses riigis tavapärane. Riigiõigusliku tava kohaselt säilitab ametist lahkunud Eesti riigipea tiitli „president“.

Vabariigi Presidendi volituste lõppemise alused on PS-s ammendavalt esitatud, seadusega ei ole neid võimalik täiendada. Vastavat PS muudatust on aga kaalutud. Riigikogu X koosseisu menetluses oli Vabariigi Presidendi otsevalimise sisseseadmisele suunatud eelnõu (91 SE), mille menetlemise käigus kavandati luua Vabariigi Presidendi tagandamise võimalus. Kavas oli täiendada PS paragrahviga järgmises sõnastuses: „§ 82¹. Kui Vabariigi President on raskelt rikkunud põhiseadust või ametivannet, võib Riigikogu koosseisu häälteenamusega algatada Vabariigi Presidendi ametist tagandamise. Vabariigi Presidendi ametist tagandamise otsuse vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus.“ Ametist tagandatud presidendil ei olnud eelnõu kohaselt lubatud uuesti presidendi ametisse kandideerida. Seesugust muudatust vaeti seoses Leedu Vabariigi presidendi tagandamise ja tagandatud presidendile kehtestatud uuesti kandideerimise keeluga, maandamaks otsevalimisega tekkivaid riske. Kõnealune eelnõu langes Riigikogu X koosseisu volituste lõppemisel menetlusest välja.