EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS - KOMMENTEERITUD VÄLJAANNE

PS § 73 kehtestab Riigikogu aktide vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse üldreegli ja lubab erandeid teha PS-ga. Seevastu RKKTS § 78 sätestab: „Riigikogu teeb otsustusi poolthäälteenamusega, kui Eesti Vabariigi põhiseaduses või käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.“ RKKTS § 78 kooskõla PS §-ga 73 on küsitav osas, milles RKKTS § 78 võimaldab teha erandeid PS §-st 73.

Riigikogu aktid (seadused, otsused, avaldused, deklaratsioonid ja pöördumised) võetakse üldjuhul vastu poolthäälte enamusega. Poolthäälte enamus tähendab, et poolt hääletab rohkem Riigikogu liikmeid kui vastu (PSRS § 3 lg 6 p 1).

Poolthäälte enamuse nõude kehtestamise eesmärk on panna Riigikogu liikmed huvituma Riigikogu täiskogu istungitel osalemisest. Nimelt on koalitsiooni deputaatide istungilt puudumisel võimalus, et opositsioon kasutab hääletamisel ära oma ajutist ülekaalu. Üksnes poolthäälte enamuse nõudmine tagab ka Riigikogu töövõime olukorras, kus märgatav osa selle liikmetest ei viibi istungisaalis.

Poolthäälte enamuse nõudest teeb PS järgmised erandid.
a) Kahekolmandikulise häälteenamusega kuulutatakse Riigikogu istung kinniseks (§ 72 lg 1). PS-s tähendab kahekolmandikuline häälteenamus, et poolt hääletab vähemalt kaks korda enam Riigikogu liikmeid kui vastu (PSRS § 3 lg 6 p 2).
b) Neljaviiendikulise häälteenamusega võetakse vastu otsus PS muutmise seaduse eelnõu käsitamiseks kiireloomulisena (PS § 166). PS-s tähendab neljaviiendikuline häälteenamus, et poolt hääletab vähemalt neli korda enam Riigikogu liikmeid kui vastu (PSRS § 3 lg 6 p 3).
c) Riigikogu koosseisu häälteenamusega (poolt hääletab üle poole Riigikogu koosseisust – PSRS § 3 lg 6 p 4; Riigikogu koosseisu häälteenamuseks on 51):
d) Riigikogu koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega valitakse Vabariigi President (§ 79 lg 4), ratifitseeritakse Eesti riigipiire muutvad välislepingud (§ 122 lg 2) ning võetakse kiireloomulisena vastu põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (PS §166). PS-s tähendab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus, et poolt hääletab vähemalt kaks kolmandikku Riigikogu koosseisust (PSRS § 3 lg 6 p 5), st vähemalt 68 Riigikogu liiget.
e) Riigikogu koosseisu kolmeviiendikulise häälteenamusega pannakse rahvahääletusele põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (§ 164) ning võetakse vastu põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu teise (järgmise) koosseisu poolt, kui PS muudetakse Riigikogu kahe järjestikuse koosseisuga (§ 165 lg 2). Riigikogu koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus tähendab, et poolt hääletab vähemalt kolm viiendikku Riigikogu koosseisust (PSRS § 3 lg 6 p 6), st vähemalt 61 liiget.

Akti vastuvõtmine ettenähtust väiksema häälteenamusega on selle kehtetuks tunnistamise aluseks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses. Sellele järeldusele viitavad Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsused (vt RKPJKo 05.02.1998, 3-4-1-1-98 ja RKPJKo 04.11.1998, 3-4-1-7-98).