EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS - KOMMENTEERITUD VÄLJAANNE

Paragrahv 72 sätestab Riigikogu istungite ja hääletamise avalikkuse ning sellest erandite tegemise alused.

Istungi avalikkuse reguleerisid samamoodi 1920. a PS § 47, mille redaktsioon jäi puutumata ka 1933. a PS muudatustest („Riigikogu koosolekud on avalikud. Ainult erakorralistel juhtumistel, kui sellega on nõus 2/3 koosolijaist liigetest, võib kuulutada Riigikogu koosoleku kinniseks.“), ja 1937. a PS § 75 („Riigivolikogu koosolekud on avalikud. Ainult erakorralistel juhtudel, kui sellega nõustub vähemalt kaks kolmandikku koosolevaist liikmeist, võib Riigivolikogu oma koosoleku kinniseks kuulutada.“). Vastavalt 1937. a PS §-le 89 kohaldati § 75 ka Riiginõukogule. Hääletamise avalikkust puudutavaid erisätteid need PS-d ei sisaldanud.

Riigikogu istungi ja hääletamise avalikkust reguleerivad sätted pärinevad J. Adamsi töögrupi PS eelnõu § 60 lg-test 5 ja 6, milles Põhiseaduse Assamblee tegi muudatusi. Kehtiva PS § 72 lg 2 ls 2 viidi eelnõusse sisse sellise redaktsiooni asemel, mille kohaselt võis erandid avalikust hääletamisest määrata Riigikogu kodukorraga (Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee, lk 833).

Parlamendile omane istungite avalikkus annab rahvale võimaluse kontrollida rahvaesindajate tegevust ning kujundada oma valimiseelistused. Riigi ja ühiskonna jaoks oluliste otsuste avalik sisuline arutelu aitab neid otsuseid avalikkusele selgitada ja põhjendada. Seega on istungite avalikkuse nõudel parlamendi tegevust legitimeeriv funktsioon. Riigikogu õigusaktide rakendamise seisukohast on oluline, et teave nende õigusaktide eelnõude arutelu sisust aitab välja selgitada seadusandja tahet, mis on üheks aluseks nende õigusaktide tõlgendamisel.

Istungi avalikkus tähendab soovijatele võimaluse loomist istungit vahetult jälgida. Selle nõude täitmiseks sätestab RKKTS § 59 lg 2 võimaluse jälgida istungeid istungisaali rõdult. Loomulikult võib selle õiguse kasutamisele seada piiranguid isikute julgeoleku ja istungisaalis korra tagamise huvides. Faktiliselt piirab istungi pealtvaatajate arvu juba Riigikogu kasutuses olevate ruumide suurus. Ka avaliku istungi puhul on istungilt audio- ja videosalvestiste ning tele- või raadioülekannete tegemine istungi läbiviija otsustada. RKKTS § 59 lg 3 seab istungil toimuvast filmi- ja videovõtete ning tele- ja raadioülekannete tegemise ning istungil toimuva fotografeerimise tingimuseks Riigikogu esimehe loa.

Riigikogu istungi avalikkuse eesmärkide (vt komm 4) seisukohalt on oluline, et istungi kohta teabe saamise võimalus ei piirduks istungi reaalajas jälgimisega. Istung tuleks dokumenteerida üksikasjalikult ja sisuliselt muutmata kujul. Selline teave koos päevakorraküsimuste arutelu aluseks olevate dokumentidega kuulub informatsiooni hulka, millele juurdepääsu õigus on isikutel § 44 lg 2 alusel. Paragrahvi 72 rakendamise seisukohalt on oluline RKKTS § 61 lg 1, mis näeb ette istungi stenografeerimise, ja lg 2, mille kohaselt on istungi stenogramm avalik. Istungi stenogrammiga tutvumise võimalus on istungil toimunust teabe saamise mugav ja käepärane viis.

Riigikogu istungina on §-s 72 mõeldud Riigikogu täiskogu istungit. Paragrahv 72 ei laiene Riigikogu komisjonide istungitele. Riigikogu töö efektiivsuse tagamiseks on oluline, et komisjonid saaksid avalikkuse istungitelt eemal hoida, saavutamaks töist ja kompromisside leidmist soosivat õhkkonda. Riigikogu komisjonide tegevuse kohta teabe saamist reguleerib PS § 44 (komisjonide töö avalikkuse ja kinnisuse kohta vt § 71 komm-d 11 ja 12).

Riigikogu istungi võib kuulutada osaliselt või täielikult kinniseks kahekolmandikulise enamusega, st kui selle poolt hääletab kaks korda enam Riigikogu liikmeid kui vastu (vt PSRS § 3 lg 6 p 2). Erinevalt salajasest hääletamisest ei saa istungi kinniseks kuulutamine toimuda seaduses ettenähtud juhul, vaid sellekohane otsus tuleb iga kord langetada eraldi. Arvestades Riigikogu istungi avalikkuse tähtsust, tuleks istungi kinniseks kuulutamist õigustatuks pidada erandjuhul, näiteks sellise teabe avalikuks tuleku vältimiseks, millele juurdepääs on piiratud § 44 lg 2 alusel. Riigikogu on pidanud kaks kinnist istungit – VII Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse ja äriühingu TAAS-Israel Industries Ltd vahel sõlmitud relvahankelepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 8. detsembril (esimene lugemine) ja 15. detsembril (teine lugemine) 1993.

Riigikogu istungi kinniseks kuulutamise korral ei tagata avalikkusele istungi jälgimise võimalust. Piirata võib ka muul viisil juurdepääsu teabele istungil toimunu kohta. RKKTS § 61 lg 2 alusel on piiratud tutvumine kinnise istungi stenogrammiga.

Hääletamise avalikkus tähendab, et avalikkusele on tagatud võimalus teada saada, kuidas iga hääletamisest osavõtnu hääletas. Nii saab valija hinnata, kuidas esindab saadik Riigikogus asjade otsustamisel tema huve, ja kujundada selle põhjal oma valimiseelistused. Nii peaks realiseeruma Riigikogus esindatud poliitiliste jõudude poliitiline vastutus nende otsuste eest. Seepärast on parlamendi hääletamise avalikkus demokraatia põhimõtte seisukohast eriti oluline ning sellest kõrvalekaldumine peaks olema lubatav väga piiratud juhtudel.

Hääletamise avalikkus on reguleeritud eraldi ja ei sõltu Riigikogu istungi avalikkusest. Riigikogu istungi kinniseks kuulutamine ei anna alust salajase hääletamise korraldamiseks istungil arutatavas küsimuses. Salajane hääletamine võib toimuda ka avalikul Riigikogu istungil.

PS kohaselt valib Riigikogu Vabariigi Presidendi (§ 65 p 3) ning Riigikogu esimehe ja aseesimehed (§ 69) ning nimetab ametisse § 65 p-des 7–9 nimetatud ametiisikud. PS näeb hääletamise salajasuse otsesõnu ette vaid Vabariigi Presidendi valimiste (§ 79 lg 4) puhul. Paragrahvi 72 lg 2 annab seadusandjale õiguse sätestada muud ametiisiku valimise või nimetamise juhud, mil hääletamine on salajane. Salajase hääletamise juhud loetleb RKKTS § 79 lg 2, millest nähtub, et seadusandja on salajase hääletamise näinud ette kõigi eelviidatud ametiisikute nimetamise või valimise juhtudel. Salajase hääletamise korraldamine ei ole õiguspärane, kui ametiisiku valimise või ametisse nimetamise puhul ei näe salajast hääletamist ette ei PS ega Riigikogu kodukorra seadus (praegu RKKTS).

Arvestades hääletamise avalikkuse olulisust, ei saa PS § 72 lg 2 tõlgendada laiendavalt, nagu võiks salajase hääletamise ette näha ka valimise või nimetamise pöördprotseduuri – ametist vabastamise – korral. Ametiisikute vabastamise läbipaistvam protseduur aitab paremini tagada ametiisiku sõltumatust oma ametiülesannete täitmisel teistest riigivõimuorganitest, sh Riigikogust ja selle enamusest, kui selline sõltumatus tuleneb PS-st (nt riigikontrolöri puhul §-st 132).