EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS - KOMMENTEERITUD VÄLJAANNE

Riigikogu kui kollegiaalorgani töövorm on istung – täiskogu ehk plenaaristung (vt PS § 66, § 72 lg 1, § 74 lg 2, § 97 lg 2, § 100 ja § 141 lg 2). Perioodi, mille kestel on Riigikogu koos ja peab regulaarselt istungeid, nimetatakse istungjärguks. Kommenteeritava paragrahvi järgi on aastas kaks korralist istungjärku. Peale selle võib Riigikogu koguneda erakorralisteks istungjärkudeks (vt § 68 komm-d).

1920. a PS sätestas, et Riigikogu astub kokku korraliseks istungjärguks igal aastal oktoobri esimesel esmaspäeval (§ 41). PS sätestas küll istungjärgu algusaja, ent mitte lõpuaega. 1933. a põhiseadusmuudatused puudutasid ka nimetatud § 41. Uues redaktsioonis nägi säte ette, et Riigikogu korralised istungjärgud algavad igal aastal oktoobri esimesel esmaspäeval ning kestavad mitte kauem kui kuus kuud, seega mitte kauem kui aprilli alguseni. Riigivanemale andis PS õiguse lõpetada Riigikogu korraline istungjärk ka enne kuue kuu möödumist, kui seda nõuavad riiklikud kaalutlused.
1937. a PS regulatsioon kõnealuses küsimuses (§-d 71, 72, 73 ja 87) oli väga põhjalik. Paragrahv 71 sätestas, et Riigivolikogu astub kokku korraliseks istungjärguks igal aastal jaanuari ja oktoobri teisel teisipäeval. PS järgi pidi Riigivolikogu istungjärgud lõpetama Vabariigi President. Paragrahvis 71 oli kirjeldatud, millise aja möödumisel istungjärgu algusest võib Vabariigi President selle lõpetada. Näiteks ei tohtinud president jaanuari teisel teisipäeval kokkuastuvat Riigivolikogu korralist istungjärku lõpetada üldjuhul – PS-s olid sätestatud ka erandid – enne kolme kuu möödumist. PS sätestas ka Vabariigi Presidendi õiguse katkestada Riigivolikogu korraline istungjärk üks kord istungjärgu kestel kuni kaheks nädalaks. Riigivolikogu korralised ja erakorralised istungjärgud kokku ei tohtinud kesta üle kuue kuu aastas. Paragrahvi 73 kohaselt oli Vabariigi Presidendil sõjaajal õigus Riigivolikogu istungjärke lõpetada PS-s toodud tähtaegadest kinni pidamata. 1937. a PS § 87 sätestas, et Riiginõukogu istungjärgud algavad ja lõpevad Riigivolikogu istungjärkudega samal ajal ning et Riigivolikogu istungjärkude kohta kehtivad eeskirjad kuuluvad rakendamisele ka Riiginõukogu istungjärkude kohta.

Kommenteeritav paragrahv sätestab Riigikogu korraliste istungjärkude algus- ja lõpuaja. Korraliseks istungjärguks tuleb Riigikogu kokku ilma kokkukutsumiseta PS §-s 67 nimetatud päeval. Erandiks on Riigikogu uue koosseisu esimene istungjärk. See võib alata – Riigikogu korraliste valimiste järel algabki – teistsugusel ajal ning selle esimeseks istungiks kutsub Riigikogu kokku Vabariigi President (vt PS § 66). Korraline istungjärk võib lõppeda enne PS-s ettenähtud päeva juhul, kui toimuvad Riigikogu korralised või erakorralised valimised. Peale selle erandjuhu ei ole ühelgi organil õigust Riigikogu korralist istungjärku lõpetada.

Riigikogu korraliste istungjärkude vahelisele ajale langeb Riigikogu istungite jõuluvaheaeg (detsembrikuu kolmandast reedest jaanuari teise esmaspäevani) ja Riigikogu istungite suvevaheaeg (juunikuu kolmandast reedest septembri teise esmaspäevani), mil korraliselt Riigikogu istungeid ei toimu. See aga ei tähenda, et tööd Riigikogus ei toimu: Riigikogu võib koguneda erakorraliseks istungjärguks, samuti võivad koguneda juhatus, komisjonid ja fraktsioonid.

Korralise istungjärgu kestel Riigikogu istungite toimumise aja ja kestuse, samuti Riigikogu organite tööaja sätestab Riigikogu oma enesekorraldusõiguse alusel.

Korraliste istungjärkude puhul eristab RKKTS järgmisi mõisteid: „täiskogu töönädal“, „korraline istung“, „kaugosalusega istung“, „täiendav istung“ ja „täiskogu töötsükkel“.

Täiskogu töönädal on nädal, millal toimuvad Riigikogu korralised istungid. Kolm üksteisele järgnevat täiskogu töönädalat moodustavad Riigikogu täiskogu töötsükli. Töötsüklile järgnev nädal on ette nähtud Riigikogu liikmete tööks valijatega, Riigikogu, fraktsiooni ja komisjoni antud ülesannete täitmiseks ning muude Riigikogu liikme kohustuste täitmiseks (RKKTS § 46). Riigikogu korralisi istungeid sel nädalal ei toimu.

RKKTS kehtestab Riigikogu töö ajagraafiku. Ajagraafik määrab kindlaks selle, millisel päeval ja kellaajal toimub fraktsioonide ja komisjonide töö, millal toimuvad täiskogu korralised istungid, millal vastatakse Riigikogu liikmete arupärimistele ja millal on Riigikogu liikmete vaba mikrofon; ning aja, mis on ette nähtud tööks valijatega, Riigikogu, fraktsiooni ja komisjoni antud ülesannete või Riigikogu liikme muude kohustuste täitmiseks.

Kaugosalusega istungi võimalus lisati RKKTS-i 2020. a eriolukorra ajal. Kaugosalusega istungi kasuks otsustab juhatus kaalukate põhjuste (nt nakkushaiguste levik, katastroofid, istungisaal on kasutuskõlbmatu jms) ilmnemisel, st täiskogu istungisaalis viibimise asemel osalevad kõik Riigikogu liikmed või osa neist istungil elektrooniliste vahendite abil. Eelnõu (176 SE, XIV Riigikogu koosseis) seletuskirja kohaselt saab kaugosalusega istungi viia läbi juhul, kui esinevad objektiivsed takistused, nt suur osa Riigikogu liikmeid on nakkushaiguse tõttu karantiinis ega saa füüsiliselt istungil osaleda või on tegemist muude erandlike objektiivsete asjaoludega, mis ei võimalda Riigikogul teha tööd tavapärases vormis. Kaugosalusega istung tagab kõikidele Riigikogu liikmetele võrdse võimaluse (PS § 12 lg 1) teostada mandaati (PS § 62) erandlikes olukordades. Kaugosalusega istungil on Riigikogu otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole Riigikogu koosseisust. Kokkukutsumisest teatab Riigikogu esimees Riigikogu liikmetele massiteabevahendite kaudu vähemalt kolm päeva enne täiendava istungi toimumist. Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib etteteatamise aeg olla lühem (RKKTS § 89¹).

Täiendavad istungid võivad toimuda väljaspool RKKTS-ga sätestatud töö ajagraafikut. Täiendava istungi toimumise otsustab ning selle päevakorra valmistab ette Riigikogu juhatus. Täiendava istungi kutsub kokku Riigikogu esimees. Kokkukutsumisest teatab Riigikogu esimees Riigikogu liikmetele massiteabevahendite kaudu vähemalt kolm päeva enne täiendava istungi toimumist. Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib etteteatamise aeg olla lühem (RKKTS § 49).

Täiskogu töötab korralisel istungjärgul täiskogu töönädala päevakorra järgi. Päevakorra projekti koostab Riigikogu juhatus ja kinnitab täiskogu oma töönädala esimesel istungil. Päevakord määrab kindlaks küsimuste arutamise järjekorra (RKKTS §-d 53 ja 55). RKKTS § 56 loetleb ammendavalt küsimused, millega võib täiskogu töönädala või täiendava istungi päevakorda pärast selle kinnitamist täiendada. Tegemist on küsimustega, mis vajavad kiiret lahendamist (nt peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise otsustamine, erakorralise seisukorra väljakuulutamine, nõusoleku andmine kriminaalvastutusele võtmiseks jt).