EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS - KOMMENTEERITUD VÄLJAANNE

PS § 66 määrab kindlaks kõige hilisema aja, mil Riigikogu uus koosseis peab kokku astuma, ning paneb Vabariigi Presidendile kohustuse kokku kutsuda Riigikogu uus koosseis selle esimeseks istungiks.

1920. a PS-s analoogiline säte puudus. Riigikogu uue koosseisu esimest istungit mainis § 43, mis sätestas, et valimiste järgsel esimesel istungil valib Riigikogu esimehe ja teised juhatuse liikmed ning kuni esimehe valimiseni juhatab seda istungit eelmise Riigikogu esimees. 1933. a vastu võetud PS muutmise seadus andis §-le 43 uue redaktsiooni, ent sisuliselt muutus säte üksnes osas, mis puudutas kuni esimehe valimiseni Riigikogu uue koosseisu esimest istungit juhatama pidanud isikut; muudatuse kohaselt oli selleks Riigikogu vanim liige. 1937. a PS-s reguleeris Riigivolikogu uue koosseisu esimese istungiga seonduvat § 70 ning selles sisalduv langes kokku 1920. a PS §-s 43 sätestatuga. 1937. a PS §-s 70 ettenähtut kohaldati ka Riiginõukogu suhtes.

Riigikogu uue koosseisu esimene istung on PS-s reguleeritud seetõttu, et see tähistab värskelt valitud rahvaesinduse töö algust. Esimesel istungil tehakse esmased toimingud, mis on vajalikud selleks, et Riigikogu saaks hakata täitma oma põhiseaduslikke ülesandeid. PS § 61 kohaselt peavad valituks osutunud Riigikogu liikmed enne oma kohustuste täitmisele asumist andma ametivande (vt § 61 komm-d). PS § 69 näeb ette, et Riigikogu valib oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest, kelle ülesanne on korraldada Riigikogu tööd. PS § 92 lg 1 p 1 sätestab, et Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel astub ametis olev Vabariigi Valitsus tagasi; valitsuse tagasiastumise hetkest hakkab kulgema tähtaeg, mille jooksul Vabariigi President, arvestades Riigikogu valimise tulemusi, määrab peaministrikandidaadi (vt § 89 komm-d).

Paragrahvis 66 sätestatud kuni kümnepäevase tähtaja jooksul peab Riigikokku valitud isik lõpetama Riigikogu liikme ametiga ühitamatu töö- või teenistussuhte (vt PS § 63 ja § 64 lg 1 ja lg 2 p 1 komm-d). Töö- või teenistussuhe tuleb lõpetada vastavat suhet reguleeriva seaduse alusel, milleks võib olla TLS, ATS või mõni avalikku teenistust reguleeriv eriseadus, kui viimases on vabastamise asjakohane õiguslik alus. Kui töö- või teenistussuhe on jäänud Riigikogu liikme ametivande andmise hetkeks lõpetamata, siis loetakse Riigikogu liikme ametiga ühitamatu töö- või teenistussuhe lõppenuks Riigikogu liikme ametivande andmise päevast (RKLS § 4). Suhte lõppemine RKLS § 4 alusel on automaatne ega nõua eraldi vormistamist. Praktilistest kaalutlustest lähtuvalt peaks vähemalt avalik-õigusliku suhte korral ametiasutus, kus isik teenis, andma haldusakti, millega loeb teenistussuhte RKLS § 4 alusel lõppenuks.

Valimistulemuste väljakuulutamise kohta vt § 61 komm 5.

Riigikogu uue koosseisu kokkukutsumine on vajalik olukorras, kus PS ei määra Riigikogu uue koosseisu kokkuastumise päeva üheselt kindlaks. Kui PS määraks üheselt kindlaks tähtpäeva, mil Riigikogu uus koosseis peab kokku astuma, siis poleks uue koosseisu kokkukutsumine iseenesest vajalik ja oleks vaid sündmuse pidulikkust rõhutava tähendusega.

Riigikogu uue koosseisu esimese istungi kokkukutsumise andmine Vabariigi Presidendi pädevusse rõhutab Riigikogu asendit teiste kõrgemate riigiorganite hulgas.

VPTS §-st 18 tuleneb, et Riigikogu uue koosseisu kokkukutsumise vormistab Vabariigi President otsusega.

Kui Vabariigi President on jätnud Riigikogu uue koosseisu esimese istungi kokku kutsumata, siis tuleb tunnustada Riigikogu enese õigust koguneda esimesele istungile, hoolimata sellise õiguse PS-s sätestamata jätmisest. Ühe isiku meelevaldsest ja põhiseadusvastasest tegevusetusest ei saa sõltuda rahvaesindusorgani tegevus. Ka ei anna PS ega ükski teine seadus alust järelduseks, et Vabariigi President võib jätta Riigikogu uue koosseisu kokku kutsumata, kui ta on seisukohal, et valimiste korda on rikutud. Valimistulemustele õigusliku hinnangu andmine on Vabariigi Valimiskomisjoni ja kohtu pädevuses (vt § 60 komm-d 105–108).

RKKTS § 1 lg 3 sätestab, et kui Vabariigi President ei saa Riigikogu esimeseks istungiks kokku kutsuda, kutsub selle kokku Vabariigi Valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. Samasuguse lahenduse sätestas PSRS § 3 lg 3 esimese pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist valitud Riigikogu kokkukutsumise puhuks.

PS § 78 p 4 järgi avab Riigikogu uue koosseisu esimese istungi Vabariigi President. Erinevalt 1920., 1933. ja 1937. aasta PS-st ei sätesta kehtiv PS aga seda, kes Riigikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab. Selle võib Riigikogu oma enesekorraldusõiguse alusel ise kindlaks määrata. Seni on Riigikogu uue koosseisu esimest istungit kuni Riigikogu esimehe valimiseni alati juhatanud kas Vabariigi Valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. Seejuures 1992. aastal valitud Riigikogu esimese istungi juhataja määras PSRS § 3 lg 4.