EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS - KOMMENTEERITUD VÄLJAANNE

1920. a PS § 39 teise lause ning 1933. a muudetud PS § 39 kolmanda lause kohaselt algasid Riigikogu liikmete volitused „Riigikogu valimiste tagajärgede väljakuulutamise päevast“. 1937. a PS-s reguleeris § 68 lg 3 nii Riigikogu liikmete volituste algust kui ka lõppu ning § 69 ametivandega seonduvat. Paragrahvi 89 järgi kohaldati §-s 69 ettenähtut vastavalt ka Riiginõukogule ja tema liikmeile.

Põhiseaduse Assamblee käsitas §-s 61 sätestatut eeskätt tehnilise küsimusena (vt ka Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee, lk 949). Jüri Adamsi töörühma eelnõu Riigikogu volituste algust ja lõppu käsitlevale sättele (eelnõu § 52 ls 2) lisas III toimkond ametivande regulatsiooni sätte tähendust lähemalt käsitlemata (Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee, lk 183). Samal viisil, ilma pikema selgituseta piirdus redaktsioonitoimkond teksti hilisema täienduse puhul viitega § 61 lg 1 sõnastusse tehtud muudatusele. Muudatusega asendati regulatsioon, mille kohaselt algasid Riigikogu liikmete volitused uue koosseisu esimese istungi kokkutulemisega praegu kehtiva põhimõttega, et uue Riigikogu volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päevast (Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee, lk 763).

Põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjon hindas oma 1998. a avaldatud materjalides § 61 lg 1 sõnastust probleemseks, kuna selle kohaselt peaks valimistulemuste väljakuulutamise päeval olema volitused Riigikogu kahe koosseisu liikmetel. Sõnastust pidas komisjon ebaselgeks ka seetõttu, et see eristab Riigikogu liikmete volitusi nendega seotud kohustuste täitmisest. Samuti seadis komisjon kahtluse alla ametivande andmise kohustuse ning Riigikogu liikme vaba mandaadi (§ 62) ühitatavuse. Kuna Riigikogu liiget ei ole PS § 62 kohaselt hääletamise ja poliitiliste avalduste eest võimalik vastutusele võtta, soovitas komisjon käsitada ametivandega antavat tõotust kodanikukohustusena PS § 54 lg 1 mõttes.

PS § 61 lg 1 sätestab Riigikogu kui Eesti Vabariigi seadusandliku organi katkematuse ehk kontinuiteedi ning Riigikogu isikkoosseisu katkelisuse ehk diskontinuiteedi (vt lähemalt: Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Kommentaarid. Tallinn 2012. 1. ptk üldine märkus 2 jj). Riigikogu kontinuiteet tähendab, et Eesti Vabariigis ei ole hetke, kus puuduks põhiseadusorgan Riigikogu. Samal ajal vahetub Riigikogu personaalne koosseis päeval, mil kuulutatakse välja valimistulemused. Kõnelda saab seega Riigikogu esimesest, teisest jne koosseisust.

Paragrahvi 61 lg 1 seob Riigikogu liikmete volituste alguse ja Riigikogu eelmise koosseisu liikmete volituste lõppemise valimistulemuste väljakuulutamise päevaga. Paragrahvi 61 lg 2 järgi peab Riigikogu liige enne oma kohustuste täitmisele asumist andma ametivande. RKVS kohaselt kuulutab valimistulemused välja Vabariigi Valimiskomisjon ning need loetakse väljakuulutatuks Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval (RKVS § 74 lg 3). Riigikogu uue koosseisu liikmed annavad ametivande Riigikogu esimesel istungil (vt RKKTS § 3 lg 1). Seega on Riigikogu liikmete volituste algus ning Riigikogu liikmete kohustuste täitmisele asumine teineteisest nii ajaliselt kui ka sisuliselt lahutatud.

Volitustena PS § 61 lg 1 mõttes tuleb mõista Riigikogu liikme ametiga kaasnevaid õigusi ja kohustusi (vt Eesti keele seletav sõnaraamat. 2., täiend. ja parand. trükk. Eesti Keele Sihtasutus 2009). Põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjon tõstatas küsimuse, kuivõrd võivad volitused, mida ei ole võimalik täita, ikkagi olemas olla. PS § 61 lg 2 sõnastuse kohaselt võib Riigikogu liige asuda oma kohustuste täitmisele alles pärast ametivande andmist. Sama peab kehtima Riigikogu liikme õiguste puhul, mis moodustavad osa tema volitustest. Enne seda ajahetke on küsimusel Riigikogu liikme kohustustest vaid teoreetiline tähendus. Sel põhjusel võib ametivande andmist käsitada sisuliselt edasilükkava tingimusena, millest oleneb Riigikogu liikme tegelik volituste algus. Riigikogu valimistel edukaks osutumisega omandab kandidaat õiguse anda ametivanne.

Eelöeldu tulemusena on riik valimistulemuste väljakuulutamisest kuni uue koosseisu liikmete ametivande andmiseni faktiliselt ilma parlamendita: Riigikogu eelmise koosseisu volitused on lõppenud, uus koosseis pole aga veel vannet andnud. See ajavahemik võib kesta kuni kümme päeva, sest PS § 66 järgi peab Riigikogu uue koosseisu esimene istung toimuma kümne päeva jooksul valimistulemuste väljakuulutamisest. Sel põhjusel soovitas põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjon muuta PS § 61 analoogselt § 92 lg 1 p-ga 1, mille kohaselt astub Vabariigi Valitsus tagasi Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel.
Võrreldava nn interreegnumi kõrvaldas Saksa Bundestag põhiseaduse muudatusega 1976. aastal (23.08.1976, BGBl. I. 2381). Praegu kehtiva Saksa põhiseaduse art 39 lg 1 teise lause kohaselt lõpevad Bundestagi liikmete volitused Bundestagi uue koosseisu kokkuastumisega.

PS § 61 lg 2 järgi antava Riigikogu liikme ametivande andmise korda käsitlevad RKKTS ja RKLS. Seejuures on vande andmise kord reguleeritud RKLS-s põhjalikumalt kui RKKTS-s. RKLS-s sõnastatud vande tekst on järgmine: „Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu [---] koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale.“ Riigikogu liige (samuti asendusliige), kes ei ole andnud ametivannet esimesel istungil, annab selle Riigikogu ees esimese istungi alguses, millest ta osa võtab. Kui Riigikogu liikme volitused Riigikogu sama koosseisu volituste ajal algavad teist või enamat korda ning ta on selle koosseisu volituste ajal ametivande andnud, annab ta Riigikogu esimehele kirjaliku ametivande.

PS § 61 lg 2 sõnastus sätestab ametivande andmise kohustuslikkuse ja sisu („jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale“). Keeldumisena tuleb antud põhjusel käsitada igat tahtlikku ametivande andmata jätmist (sõnaselget või vaikivat), samuti põhiseadusega määratud vandeteksti sisulist moonutamist. RKLS-s sätestatu kohaselt võib Riigikohus Riigikogu juhatuse taotlusel lõpetada ennetähtaegselt selle Riigikogu liikme volitused, kes keeldub ametivande andmisest (vande andmisest keeldumise kohta vt ka § 64 komm-d). Riigikohus on märkinud, et normi sõnastusest olenemata puudub Riigikohtul õigus sundida kedagi täitma rahva esindaja ülesandeid (RKÜKo 06.02.2002, 3-5-0-1-02, p 6). Seetõttu võib asuda seisukohale, et Riigikogu liikme volituste ennetähtaegne lõpetamine tema poolt ametivande andmata jätmise tõttu moodustab eelkõige osa Riigikogu enesekorraldusõigusest, mistõttu peaks otsuse langetama Riigikogu ise, mitte aga Riigikohus (vt ka RKÜKo 13.04.2007, 3-4-1-10-07 eriarvamused). Riigikohtu kohustuseks on aga kaitsta Riigikogu liikme õigusi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses juhul, kui parlamendi otsus neid rikub.